Riigikohtult hea lahend suhkruasjas

Riigikohus leidis 05.10.06 lahendis, et kohaldamisele ei kuulu ÜLTSi N 6 lg 1, N 7 ja N 10 lg 1.

ÜLTSi sätted loeti mittekohaldatavateks eelkõige vastuolu tõttu ELi õigusega. Riigikohus otsustas, et ÜLTSi vastuvõtmine polnud korrektne, ent hoolas ettevõtja oleks pidanud järgima ka euroregulatsiooni.

Riigikohus leidis, et asjassepuutuv euroregulatsioon ei ole ettevõtja suhtes otsekohaldatav: ettevõtja ei võinud konkreetseid õiguslikke tagajärgi ette näha, kusjuures ÜLTS ei võimaldanud üleliigse laovaru suurust õiglaselt ja paindlikult määrata ning arvestada laovaru tekkimise asjaoludega. Samuti ei andnud ÜLTS ettevõtjale võimalust konkreetse laovaru tekkimise aluseks olevaid asjaolusid põhjendada ja tõendada.

Riigikohtu lahendit tasub kindlasti lugeda, kuna see annab põhjaliku tõlgenduse ELi ja Eesti normidele ning selgitab õigusriigi põhimõtteid. Riigikohtu otsusel on kaugeleulatuvad tagajärjed.

Esiteks, põllumajandusministeerium ei saa enam käskkirja kui eelhaldusaktiga määrata üleliigse laovaru suurust. See välistab omakorda maksu- ja tolliameti (MTA) poolt haldusaktiga maksuteadete tegemise. Teiseks, kuigi eelhaldus- ja haldusaktid ei muutu automaatselt kehtetuks, nõuab hea haldustava kohaldamisele mittekuuluvatel sätetel põhinevate põllumajandusministeeriumi ja MTA käskkirjade ja maksuteadete kehtetuks tunnistamist. Kolmandaks, käimasolevad vaidlused peaksid valdavas osas lõppema ettevõtjatele positiivselt, kuna vaidlustatavad käskkirjad ja maksuotsused põhinesid kohaldamisele mittekuuluvatel normidel.

Neljandaks, kui kehtestatakse uus ÜLTSi regulatsioon, siis on selle alusel küll võimalik üleliigset laovaru ja seega ka maksu uuesti määrata, kuid leebematel ja paindlikumatel alustel.