Eestis väljastatud isikutunnistuste
(ID-kaartide) arv on ületanud 1 miljoni piiri. Kehtiv ID-kaart on ligi 90% Eesti
15-74-aastastest elanikest, teatas sertifitseerimiskeskus.
10. oktoobri seisuga on väljastatud 1 001 731 isikutunnistust, nendest 231 985 Eestis elamisloa saanud välismaalastele. Kehtivaid isikutunnistusi on 892 957, seega on Eestis isikutunnistus 15-74-aastaste elanike seas 87%-l inimestest ning kogu elanikkonnast 66%-l.
”Inimesed on kaardi hästi omaks võtnud ja see leiab igapäevaselt laialt kasutust,” ütles kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor Mari Pedak.
“ID-kaardi massiline levik annab elektrooniliste teenuste pakkujatele nii avaliku kui erasektori organisatsioonidele - võimaluse tunduvalt suurendada oma e-teenuste turvalisust. Arvutikaitse 2009 osaliste eesmärk on kujundada ID-kaart e-teenuste kasutamise peamiseks vahendiks,” lisas AS-i Sertifitseerimiskeskus juhataja Ain Järv.
”Alates 2007. aasta jaanuarist lüheneb isikutunnistuste kehtivusaeg kümnelt aastalt viiele, samal ajal kui kaardi kiibil olevate sertifikaatide kehtivusaeg pikeneb kolmelt aastalt viiele. Selle muudatuse tulemusena on järgmisest aastast väljastatud Isikutunnistuse ja sertifikaatide kehtivusaeg ühepikkune - viis aastat - ja inimesel kaob vajadus dokumendi kehtivusajal sertifikaate uuendada, mis kahtlemata suurendab Isikutunnistuse kasutusmugavust veelgi,” lisas Mari Pedak.
2006. aasta maikuus sündinud Arvutikaitse 2009 algatus on Vaata Maailma Sihtasutuse peamiste rahastajate (Hansapank, SEB Eesti Ühispank, EMT ja Elion) ja Eesti Vabariigi ühine ettevõtmine arvutikasutuse turvalisemaks muutmiseks. Eesmärk on suurendada tavaliste arvutikasutajate teadlikkust turvariskidest ning anda neile oskused turvalise netikasutuse juurde käivate vahendite, sealhulgas viirustõrje tarkvara ja ID-kaardi kasutamiseks. Teiselt poolt tõstavad teenusepakkujad ja riik oma e-teenuste turvalisust, koolitavad töötajaid ning arendavad tööprotsesse.
Kolme aasta jooksul rahastavad osapooled Arvutikaitse 2009 algatust 60 miljoni Eesti krooniga. Selle tulemusel peaks 2009. aasta lõpuks kasutama e-teenustele ligipääsemiseks ID-kaarti 400 000 eestimaalast. Need inimesed peaksid oskama ka digiallkirja kasutada.
Seotud lood
Hanza.netti sisse loginud inimesed näevad,
et on võimalik tellida endale ID-kaardi lugeja postiga koju.
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.
Hetkel kuum
Inflatsioon võib lähikuudel uuesti kiireneda
Plaanivad Prantsusmaale tehase rajada
Tagasi Äripäeva esilehele