Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parimad autolukksepad koolitatakse arvutis

    Aasta pärast ELiga liitumist on tööjõupuudus Eesti igapäevaelu köitvamaid sõnu. Infotehnoloogias oleks igal aastal vaja juurde ca 1000 uut spetsialisti. Sama palju läheb meil tarvis näiteks hotelliteenindajaid, ehitajatest rääkimata. Me naudime majanduskasvu, kuid ei suuda leida kasvuks vajalikku ressurssi. Tööjõuturul puudub rebimine töökohtade pärast - rebitakse hoopis töötajaid põhimõttel, kes kust saab. Langevad toodangu ja teeninduse kvaliteet ja jääkproduktina tekib meie palgalehtedele juurde vaid endaga rahulolevaid teen-kah-kuidagi-mehi, keda muul juhul üle edumeelse kompanii ukselävegi ei lastaks.
    Kõlanud on arvamus, et Eestil oleks ehk aeg avada oma piirid võõrtööjõule, sest siis saaksime edasi areneda tempos, mida dikteerivad turg ja äri.
    Olen seisukohal, et piire avada on täna veel vara. Enne tuleks määratleda riiklikud prioriteedid ja püüda kasutada ära sisemised reservid. Viimaste all pean silmas inimesi, kes täna mahajäänumates regioonides ei suuda endale ühel või teisel põhjusel lubada korralikku haridust. Just nimelt ei suuda, mitte ei taha - see on jäämäe see osa, mis seni on olnud meie eest varjul.
    Samuti näen reservi ümberõppes. Päris kindlasti leiduks tänaste 25-35aastaste seas neid, kes müüja, taksojuhi või raamatupidajaameti sooviksid vahetada mõne suurema sissetulekuga töö vastu, olles valmis 2-4 aastat selleks õppima. Suur hulk nn poolikuid spetsialiste on Eestis ka nende hulgas, kes 1990. aastate rutus haridustee pooleli jätsid ja võimaluste terendades tööd rühmama tormasid, kuid kellele annaks haridustee formaalne lõpetamine senisest palju avarama mängumaa tööjõuturul.
    Presidendivalimiste debattides kõlas kandidaatide suust sageli jutt, et meil on teatud erialadel mäekõrgune ületootlus, samas ei jätku mujal spetsialiste. Et midagi muutuks, peaks riik prioriseerima oma huvid ja looma mudeli, mis senised reservid ära kasutaks. Seejärel tuleks välja pakkuda abinõud, mis oleks ahvatlevad kõigi potentsiaalsete õppurite jaoks ja võimaldaksid vajadusel ka ümber õppida põhitöö ja pere kõrvalt. Seejärel pakkuda samasugust programmi valdkondades, mis on prioriteetide nimekirjas järgmised või kust paljud on asunud juba ümber õppima esimesse kategooriasse, nt turismi ja julgeoleku valdkonda. Kui on selge, et Eestis enam aktiivseid ja huvitatud spetsialiste ei leia, alles siis hakakem hindama, keda on meil tarvis lasta riiki mujalt.
    Kui Inglismaa algatas mõne aasta eest debati oma sisemiste reservide ärakasutamiseks, leiti, et parimaid viise on nn järelmaksuga haridus: inimene meelitatakse kooli tasuta haridusega, kuid hiljem peetakse tema koolitusraha kinni maksusüsteemi kaudu. Kuid Eesti spetsialistide põua leevendamise vastus on e-kõrghariduses. See on interneti teel suvalisel ajal ja kohas professionaalsel tasemel kättesaadav haridus.
    Ma ei räägi kiledelt arvutisse trükitud õppeainetest, vaid tervetest erialadest, mille loengud, videomaterjalid, testid, laborid, simulatsioonid, on kõik saadaval nupuvajutusega. Usun, et paljud ei tea, et nt Eesti parimad autoremondilukksepad saavad Türil oma ettevalmistuse peaaegu kogu ulatuses Soome riigi rahaga väljatöötatud arvutiprogrammide ja simulatsioonide abil.
    See laseb neil virtuaalselt remontida keeruka elektroonikaga tänapäeva autosid ilma, et nad neid autosid oma ihusilmaga näinud oleks. Samamoodi koolitatakse tulevasi piloote Tartu Lennukolledžis ja laevakapteneid Eesti Mereakadeemias. Ei maksa muretseda - on kallis reaalpraktika, mille juurde pääseb pärast simulatsioonides oma oskuste ja usaldusväärsuse tõestamist.
    Arenenud maailm on täna liikumas jõuliselt e-haridusse, arvatakse, et kümmekonna aasta pärast on selle maht juba suurem või vähemasti võrdne auditoorse õppe mahuga. Tänapäeva inimene on mugav ning harjunud tähelepanu pöörama vaid sellele, mis talle kaabli kaudu koju kätte tuuakse. Haridus on üllatavalt paljuski kaup, mille ostjaid tuleb stimuleerida neile paindlikult lähenedes. Kuid see on ka riigi huvides: mõne aasta pärast astub Eestis ülikooli kaks korda vähem noori kui täna.
    Kui meil oleks olnud riigieelarvelised või osaliseltki finantseeritud erialad internetis kättesaadavad viimased 3-4 aastat, siis räägiksime täna oluliselt väiksemast IT-meeste/-naiste nappusest. Nii nagu pole IT juba ammu enam vaid programmeerimine, vaid õpitakse ka projektijuhtimist, tehnokommunikatsiooni jne, nii on ka julgelt 90% õpetatav üle interneti. Just sellest sügisest, mil meie kooli ukse taha jäi hulk töötavaid noori, otsustasime esimesena Eestis käivitada e-kaugõppe meie nõutuimal erialal - ilma riigi toeta, ning huvilistest pole puudust.
    Eesti ei saa kunagi tööstusriigiks, meie perspektiiv peaks olema innovaatika, mille alustala on spetsialistid. Äärmisel juhul võime sisse tuua abitööjõudu. Minu hinnangul räägime me täna ca 50 000-100 000 inimesest, kes kuuluvad nn reservi hulka, mida iseloomustab soov edasi areneda, kuid takistab aja ja raha piiratus. Muidu loobime haldusjuhte ja juriste nagu hööveldamata laudu Vändra saekaatrist üle Eesti laiali.
    Autor: Kalle Tammemäe
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.