Komisjon tegi abistavat kriitikat

Artikkel

- Uudised
- Aivar Sõerd
- 5. november 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Komisjon tegi abistavat kriitikat
Kahe nädala eest edastas Euroopa Komisjon Eestile oma esimesed mitteametlikud kommentaarid struktuurivahendite strateegia ja rakenduskavade kohta. Need dokumendid määravad, kuidas kasutame Eestile järgmisel seitsmel aastal toetuseks antavat 53,2 miljardit krooni ELi struktuurivahendite raha.
Äripäev tõlgendas Euroopa Komisjoni kommentaare kui "hävitavat hinnangut". Nii see siiski õnneks polnud.
Esiteks on Euroopa Komisjoni kommentaarid Eesti üldiste prioriteetide ja eesmärkide suhtes soosivad. Kõnealused 41 lehekülge sisaldavad hulgaliselt ettepanekuid, mis lubavad praegusi dokumente veel oluliselt sisukamaks muuta. Teiseks on nii komisjoni seisukohtade kui ka strateegia ja rakenduskavade näol tegemist mustanditega, ametlikud läbirääkimised ja tõsised arutelud seisavad alles ees.
Lihtsustamaks uuel aastal algavaid ametlikke läbirääkimisi, saatsime juba juulis oma Euroopa kolleegidele kõnealuste dokumentide eelnõud. Nende esialgsete paberite põhjal andiski komisjon meile praegu arutluse all olevad näpunäited. Tänaseks on dokumente siseriiklike partnerite ettepanekuid arvestades juba oluliselt täiendatud ning parandusi teeme veelgi. Komisjoni tagasiside näol on seega tegemist esmaste kommentaaridega esmastele visanditele.
Igasuguste läbirääkimiste puhul on ju loomulik, et algul paneb kumbki pool paika oma nägemuse, mille üle siis arutlema hakatakse. Siinkohal on väga oluline, et meie partnerid ja avalikkus Euroopa-poole kommentaaride sisu ja olemust valesti ei tõlgendaks.
Just valest tõlgendusest tekkiski seisukoht, et Eesti peaks eelarvepuudujäägi ärahoidmiseks investeerima rohkem masinatesse ja infrastruktuuri. Teadupärast on Eestis hoopis ELi suuruselt kolmas eelarveülejääk ning tootmisinvesteeringute suurendamise ettepanekut Euroopa Komisjon Eestile ei teinud. Peamiselt leiab komisjon, et võiksime teatud prioriteetide puhul välja pakkuda täpsema rõhuasetusega või laiahaardelisemaid lahendusi.
Tänaseks oleme valdkondlikke rakenduskavasid oluliselt täiendanud ja ELi 2007-2013 programmperioodi ettevalmistustega jõudsalt edasi liikunud.
Kavasid arendades oleme võtnud arvesse nii Euroopa Komisjoni kui siseriiklike partnerite kommentaare. Näiteks vähendasime rakenduskavade arvu neljalt kolmele, täiustasime taotlemisprotsesse ning kavandame tegevusi nii taotlejate kui ka ametnike oskuste ja teadmiste parandamiseks.
Kavasid ja struktuurivahendite strateegiat täiendame kuni ametlike läbirääkimisteni. Eesti koostab komisjoni märkuste kohta oma seisukohad, mille osas konsulteerime ka peamiste siseriiklike partneritega. Need seisukohad peegelduvad otseselt novembris valmivates struktuurivahendite strateegia ja rakenduskavade eelnõudes.
Tahaksin ka toonitada, et komisjon ei esitanud oma ettepanekuid meile mitte kohustuslikus korras arvestamiseks, vaid arutelu algatamiseks.
Juhul, kui Eesti huvi on teatud küsimustes teine, selgitame oma seisukohti ning komisjoni märkusi arvesse ei võta. Kuid õigustatud kriitika teenib kindlasti meie endi huve.
Eesti on struktuurivahendite strateegia ja valdkondlike rakenduskavade väljatöötamisel teinud head tööd. Mõlemad on väga olulised dokumendid, seega kutsume kõiki süvenema nii kavade, strateegia kui ka eri osapoolte ettepanekute sisusse.
Hetkel kuum