USA vabariiklastel võim käest libisemas

Peamine põhjus on ameeriklaste lootus, et demokraadid USA sõdurid kiiremini Iraagist koju toovad. Muud teemad on neil valimistel tagaplaanil.

New York Timesi ja CBC Newsi 2. novembri küsitluse järgi ütles 64% vastanuist, et pole presidendi poliitikaga Iraagis rahul. 52% ütles, et hääletab oma ringkonnas demokraatide poolt, toetus vabariiklastele oli 34%.

President George W. Bushi püüded rõhutada valimiskampaanias majanduse head käekäiku pole suutnud valijaid veenda. Selle asemel leiab kolm neljandikku ameeriklastest hoopis, et on kehvemas või oluliselt mitte paremas seisus kui kuus aastat tagasi.

"Tänu meie maksukärbetele on Ameerika töölistele, perekondadele ja väikefirmadele kätte jäänud enam kui triljon dollarit, mis on läinud tugeva ja jõudsa kasvuga majanduse ehitamiseks," ütles Bush läinud nädalal. Kapitali- ja dividendimaksude kärpimine on kergitanud aktsiate hinda, sest paljud ameeriklased on sinna paigutanud oma pensionisäästud, tõstis esile presidendi majandusnõunik Edward Lazear.

Samas näitab valitsuse statistika, et ameeriklaste seas on aktsiaomanikke alla poole, mistõttu paljud pole börsitõusust tulu saanud. Pigem süveneb tunne, et maksukärbetest on võitnud niigi rikkad.

Dow Jonesi indeks lõi hiljuti kõigi aegade rekordi ja firmade kasumid on kerkinud rekordilisele 13,6 protsendile SKPst, kuid palgad tammuvad paigal. Ajavahemikus 2000-2005, mil USA majandus kasvas 12% ja töö tootlikkus 17%, on mediaanpalk (mitte keskmine, mis teeks vana nalja järgi miljonäriks kõik Bill Gatesiga ühes pubis olevad inimesed) kerkinud vaid 3 protsenti. Vahepeal on järsult kasvanud tervishoiukulud ja kütuse hind - bensiinigallon maksis suvel juba kolm dollarit. Samuti on õhu väljajooks kinnisvaramullist vähendanud ameeriklaste üldist heaolutunnet.

Nii eelistab enamik valijaist ka majanduspoliitikas demokraate, ehkki neist pole teada palju enamat kui plaan tõsta miinimumpalka, mis on 1997. aastast püsinud 5,15 dollaril tunnist, ning lubadus Bushi maksukärped tühistada. Demokraatide kampaania on tuginenud eelkõige Bushi Iraagi poliitika mahategemisele, ilma et parteil endal oleks välja pakkuda konkreetset ja paremat alternatiivi.

Turgudele on USA Kongressi minek vastaspartei kontrolli alla olnud varasema põhjal positiivne. Seegi kord on paljud analüütikud seda meelt, et demokraatide maksupoliitika ei peata börsi tõusuhoogu ega kahjusta dollarit. Ka USA kaitseeelarve, mis tuleval aastal võib kerkida juba 500 miljardile dollarile, jätkab kasvu. Kannatab aga kindlasti USA kaubanduspoliitika - viimaste aastatega on demokraadid muutunud oluliselt protektsionistlikumaks. Nii on tõenäoline, et Kongress ei pikenda tuleval aastal presidendi volitusi kaubanduskõneluste pidamiseks, mis jätab WTO Doha vooru teadmata ajaks toppama. Takerduda riskivad ka kahepoolsed vabakaubanduskokkulepped.