Äriregister teeb lihtsalt oma tööd

Miks nõuavad äriregistrit pidavad kohtud ettevõtjailt registriandmete õigsuse tagamist ja majandusaasta aruannete korrektset esitamist? Ikka selleks, et tagada läbipaistev majanduskeskkond ja usaldusväärne tehingukäive. Nõue, et piiratud vastutusega ettevõtted peavad tegevuse põhinäitajad iga-aastase aruande kaudu avalikustama, kehtib kõigis tsiviliseeritud riikides ja nõude täitamata jätmise eest on ette nähtud karistused.

Mais kritiseeriti meedias äriregistrit pidavaid kohtuid, et need vaid vaatavad läbi avaldusi ja teevad registrikandeid, kuid ei tule toime järelevalvega. Tõesti, järelevalve ei ole alati eeskujulik olnud, kuid asi paraneb aasta-aastalt.

Nüüd on aga laiskade ja lohakate ettevõtjate seltskond tõusnud tagajalgadele ja nuriseb selle üle, miks kohus trahvib aastaaruanded tähtajaks esitamata jätnud äriühinguid. Registrikohus, kes täidab talle seadusega pandud ülesandeid, on justkui ülekohtu tegija. Ebakorrektsed äriühingud, kes oma kohustusi eiravad, ei leia aga mingit taunimist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette, et isikule võib määrata trahvi, kui ta on eelnevalt saanud hoiatuse. Äriseadustik teeb erandi - isikut võib trahvida hoiatamiseta, kui seaduses ette nähtud andmeid ei esitata seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Säte kehtib neljandat aastat. Võime eeldada, et iga ettevõtja teab oma raamatupidamisalaseid kohustusi tähtaegu meelde tuletamatagi.

Artiklis märgitakse, et ettevõtjaist on saanud omavoli ohvrid, kes on ilma jäetud õiguste kaitsest, ei arvestatavat rikkumise raskusega, ning soovitatakse trahve vaidlustada.

Äriregistri asjades teevad trahve kohtud. Trahvid on olnud maksimumist (kuni 200 päevamäära igale juhatuse liikmele) märksa väiksemad ning kohus hindab asjaolusid iga rikkumise puhul eraldi (nt kas esmakordne või korduv rikkumine). Ja kõigil, kes on trahvi saanud, on õigus 10 päeva jooksul selle peale kaevata.

Autor: Kristi Uibo