"Enne vana akna väljavahetamist tuleb hinnata selle seisukorda," soovitab Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo A. Elvisto. Ehkki esimesel hetkel võib vana aken tunduda lootusetult kulunud, tasub seda hoolega uurida.

Eesti Metsatööstuste Liidu tegevdirektori asetäitja Märt Riistop soovitab juhul, kui tõesti läheb akna vahetuseks, kasutada vanema maja puhul ära endiste akende detaile: hingi, kremoone jne.

Lisaks peaks vanade akende asendamisel uutega arvestama tema soovitusel võimalikult originaalilähedase ventilatsiooni ja niiskusrežiimi säilitamisega hoone ulatuses.

Lootusetult kiivas, hiiglaslike pragudega või juba lausa pehkivate vanade akende väljavahetamisel tuleb paratamatult koos uue aknaga tellida ka uus leng. Siingi võib eritleda akende vananemisel teatavaid erisusi.

"Kui veel kuni 1960. aastateni tehti aknaid vägagi kvaliteetseid, siis hilisemad on oma teostuselt juba algusest peale viletsad," selgitab Elvisto.

Palju kvaliteetselt teostatud aknaid rändas näiteks 1960. ja osalt 1970. aastate vanematele majadele tehtud kapitaalremontide käigus prügimäele. Samas asemele pandi üsna kõikuva kvaliteediga uued puitaknad ja nii ongi paljudel vanematel majadel tihti ebakvaliteetsed puitaknad.

Riistopi kinnitusel tasubki seetõttu kindlaks teha akna tegelik seisukord. Lisaks on aknapuit üsna vastupidav materjal. Materjaliks vanas traditsioonis valiti eelistatavalt hulga kõvem lülipuit.

Maja renoveerimisel peab ta üheks sobimatuks jooneks akende jäämist seinasügavikku uue välissoojustuse võrra. Teisalt aga ei ole ju alati lihtne hakata tervet akna- ja lengikonstruktsiooni muutma.

Kui vanal puitkarkassmajal kinnitub aknaleng aknale karkassi külge, siis palkmajal on see tihti kinnitatud seinapalgi otste külge. Ehkki vana palkmaja palgid on juba ammu paika vajunud, tuleb vana lengi eemaldamisel olla ettevaatlik, et ühtlasi seina vertikaaltoetuseks oleva lengi eemaldamisel seinapalgid ei nihkuks.

Elvisto soovitab vanade majade, eriti puitmajade omanikel hoiduda plastakent kasutamast, kuna see võib ventilatsiooni ja niiskusrežiimi osas mõjuda hoonele kahjulikult.

Lisaks soovitab ta uute akende tellimisel püüda maksimaalselt säilitada vanadega sarnane ilme. Eriti kehtib see tänavajoonel olevate fassaadide kohta. Sarnane peaks olema kindlasti jaotus, samuti puudutab see imposte (akna vaheposte), prosse, profiile.

Muidu võib majaomanik isegi ebameeldivalt üllatuda.

Eesti Metsatööstuste Liidu tegevdirektori asetäitja Märt Riistop soovitab ikkagi viimase võimaluseni vanad aknad ära restaureerida.

Ehkki tegemist on üsna aeganõudva ja pikaajalise protsessiga, on see majale kindlasti kasulikem. Liiatigi on töökodasid, kes tõesti suudaksid vana akent rahuldavalt järele aimata, mõni üksik.

Riistop toob võrdluseks Tallinnast Ristiku tänavalt ühe puitmaja, mille omanik noppis kõik välisvoodrilauad maha, puhastas need vanast värvist ja mustusest ning naelutas tagasi ja värvis uuesti.

Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo A. Elvisto soovitab juhul, kui tõesti läheb vanade akende asendamiseks uutega, neid mitte minema visata. Ülejäävatest vanadest akendest võiks informeerida Säästva Renoveerimise Infokeskust, mis võtaks need enda hoolde. Selliseid vanu aknaid võib vaja minna näiteks kellelgi teisel.