Kinnisvara hinnatõus ja laenuraha kallinemine on loonud eeldused elamispindade üürituru aktiviseerumiseks. Paratamatult kaasneb nõudluse kasvuga ka üürihindade mõningane tõus.

Kõige olulisemat mõju üürituru aktiviseerumisele avaldab kinnisvara, eriti elamispindade hindade jätkuv kasv. Tänane hinnatase ületab järjest suurem hulga inimeste võimalused endale laenuraha abiga sobiv elamispind soetada. Taanduma hakkab ka üldlevinud arvamus "Kes jaksab korterit üürida, suudab selle ka laenu abil osta - miks siis raha võõrale anda?"

Eesti liigub arenenud Euroopa Liidu riikide suunas, kus üürimine on eluaset vajava inimese jaoks ajutiselt soodsam lahendus, sest igaüks ei saa ega taha endale laenu abil otsekohe eluaset osta. Juba täna leiab konkreetseid näiteid, kus üürimine on inimeste jaoks mõistlikum kui ostmine. Näiteks mõnes Tallinna magalapiirkonnas asuva 2toalise korteri laenumakse (keskmiselt 4000-5000 krooni) eest saab üürida samaväärse 3toalise korteri. Lastega perekonna jaoks võib üks lisatuba olla aga hädavajalik.

Tänased laenuvõtjad teavad, et viimase aastaga on nende igakuised tagasimaksed tublisti kasvanud - intressitõus on saanud reaalsuseks. Võrreldes aga hetke intressitasemeid näiteks viimase 10 või 15 aasta keskmiste intressidega, on kasvuruumi veel küllaga. Laenuraha muutub oluliselt kallimaks ja ka see viib paratamatult ostuvõime vähenemisele.

Suurenev nõudlus kergitab hindu, mis omakorda teeb üürimise atraktiivseks ka üürileandjate jaoks. Paljud neist on soetanud kortereid investeerimise eesmärgil, kuid eeskätt madalate üürihindade tõttu pole siiani olnud huvitatud üürnike leidmisest. Üürituru aktiviseerumisele aitab kaasa ka kaalukausi kaldumine pikaajalisemate investorite poole.

Paar aastat tagasi oli meil kinnisvara rubriigis juttu, et korter tasub laenuga osta ja siis välja üürida, kuna üürisumma katab laenumakse. Toona tasus selline "äriskeem" ennast ära, nüüd seda aga enam soovitada ei julge. Ehkki üürnikke on viimasel ajal rohkem liikumas, on nende profiil muutunud. Tihti soovitakse korterit üürida lühikeseks ajaks ning eeldatakse, et korteris on mitte ainult mööbel, vaid ka tehnika ja muud vidinad. Ent see kõik maksab ning kulub.

Laenuga ostetud korterit ei soovita ka selle pärast välja üürida, et korter võib halvemal juhul kuude kaupa tühjaks jääda, ent pank ootab laenumakset iga kuu. Samuti tuleb eluasemelaenuga ostetud korteri väljaüürimiseks pangalt nõusolek saada.

Muidugi on korteriostu võimalik finantseerida ka teistsuguste laenutoodetega, ent nende intress on hoopis kõrgem ning vähendab omaniku kasumit veelgi.

Autor: Tiia Sooaluste