Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haapsalu linna ähvardab kohtukutse

    Haapsalu linna kodanik Peeter Turnau vaidleb linnavalitsusega talle tagastatud maatüki ehk nn Osmussaare pargi sihtotstarbe pärast ja peab võimalikuks, et peab abi otsima kohtust.

    Peeter Turnaule ja tema vennale tagastati aastaid tagasi 4500 m² õigusvastaselt võõrandatud maad. Omal ajal kuulus nende perekonnale praegune Osmussaare haljasala Jaama ringi ääres, osa Kiltsi teed ja tuhatkond ruutmeetrit jaamaesisest pargist.
    "Jaama ringi kohal oli meie kahe korrusega maja," meenutas Turnau. Venelased põletasid selle maja maha paar aastat enne tema sündi, kirjutas Lääne Elu.
    Osmussaare parki on nüüd ametlikes dokumentides hakatud kutsuma Vääsna pargiks. Maa sihtotstarve on haljasala. Omanikud tahaksid sihtotstarvet muuta kas elamu- või ärimaaks ja ehitada sinna elamuid.
    Turnau ütles, et nende perekond ei taha tegeleda miljonitesse kroonidesse ulatuva metseenlusega. Maaomanik peab omal kulul parki hooldama ja niitma.
    Linnavalitsus nägi üldplaneeringut koostades ette, et Osmussaare park säilib. Haljasalade vähenemist ei näe ette ka maakonnaplaneering.
    Turnau esitas üldplaneeringu selle seisukoha peale protesti. Et üldplaneering peab läbima maavanema järelevalve, kutsus maavanem vaidlejad enda juurde lahendust otsima. Maavalitsuse arenguosakonna asejuhataja Helen Koppa selgitas: kui maa jääb haljasalaks, on omanikel õigus nõuda, et linnavalitsus ostab maa neilt õiglase hinnaga ära. Õiglane hind peaks selguma mitme kinnisvaraeksperdi antud hinnangu põhjal.
    Linnapea Teet Kallasvee ütles, et seadus kohustab linnavalitsust omaniku esimesel nõudmisel maa õiglase hinnaga ära ostma. Õiglane hind on aga väike. "Mis hind saab olla maal, millele ei saa midagi ehitada?" küsis linnapea ja toonitas maksumaksja raha säästlikku kasutamist.
    Selle seisukohaga pole nõus Koppa: "Õiglane hind ei pea olema väike. Hinnata tuleb olukorda, et potentsiaalne elamumaa määratakse avalikku kasutusse."
    Kallasvee pidas mõistlikumaks kompromissi, mida linn sel suvel pakkus, kuid mida omanikud pole vastu võtnud: luba ehitada mõned eramud. Kokkuleppele see ei viinud, sest linnavalitsus lubas maju vähem, kui omanik soovis.
    Linnaarhitekt Anu Joost ütles, et omanikud võivad algatada detailplaneeringu ja taotleda maa sihtotstarbe muutmist. Kõik planeeringud on avalikud ja peavad arvestama avalikku arvamust.
    Turnau pidas tõenäoliseks, et peab kohtu kaudu taotlema maa sihtotstarbe muutmist väikeelamumaaks.
  • Hetkel kuum
Kaimar Karu: valitsusjuhi üleskutse alandada müügihindu on populism
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kaimar Karu: valitsusjuhi üleskutse alandada müügihindu on populism
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
DelfinGroup plaanib maksta esimese kvartali eest dividendi
DelfinGroup teeb aktsionäridele ettepaneku maksta esimese kvartali eest üle 800 000 euro dividendi.
DelfinGroup teeb aktsionäridele ettepaneku maksta esimese kvartali eest üle 800 000 euro dividendi.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Raadiohitid: kui palju kinnisvaraturg veel kukub?
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
8 senti miinust mõnel üksikul päeval ei hirmuta küll ühtegi päikesepaneeliinvestorit "Kaabud" valetasid! Elekter polnud kallis rohepöörde tõttu
Investor Peep Abel tõi oma eramaja päikesepaneelide kogemustest esile, et päevasel ajal, mil elektri hind oli miinuses ja ta pidi oma päikeseenergiat võrku müües võrgutasu peale maksma, sai tema vaid kaheksa senti miinust ühe päeva jooksul. See summa ei tundu talle üldse nii õudne, et paneelidest loobuda.
Investor Peep Abel tõi oma eramaja päikesepaneelide kogemustest esile, et päevasel ajal, mil elektri hind oli miinuses ja ta pidi oma päikeseenergiat võrku müües võrgutasu peale maksma, sai tema vaid kaheksa senti miinust ühe päeva jooksul. See summa ei tundu talle üldse nii õudne, et paneelidest loobuda.
Fantoomliitujad vabastasid gigavati jagu võrguvõimsust
Võrguettevõtete andmetel on fantoomliitujad pärast elektrituruseaduse muudatuste jõustumist vabastanud juba üle 1000 megavati jagu võrguvõimsust.
Võrguettevõtete andmetel on fantoomliitujad pärast elektrituruseaduse muudatuste jõustumist vabastanud juba üle 1000 megavati jagu võrguvõimsust.
Tunnustatud treener Jekaterina Remets-Morozova: oleks viisakas, kui kõik oskaksid riigikeelt
Juuraharidusega Jekaterina Remets-Morozova on aastaid noppinud auhindu fitnessitreenerina. Seitse aastat tagasi eesti keele ära õppinuna on ta seisukohal, et riigikeele omandamine on viisakas ja seda peaksid tegema kõik.
Juuraharidusega Jekaterina Remets-Morozova on aastaid noppinud auhindu fitnessitreenerina. Seitse aastat tagasi eesti keele ära õppinuna on ta seisukohal, et riigikeele omandamine on viisakas ja seda peaksid tegema kõik.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.