Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haapsalu linna ähvardab kohtukutse
Haapsalu linna kodanik Peeter Turnau
vaidleb linnavalitsusega talle tagastatud maatüki ehk nn Osmussaare pargi
sihtotstarbe pärast ja peab võimalikuks, et peab abi otsima kohtust.
Peeter Turnaule ja tema vennale tagastati aastaid tagasi 4500 m² õigusvastaselt võõrandatud maad. Omal ajal kuulus nende perekonnale praegune Osmussaare haljasala Jaama ringi ääres, osa Kiltsi teed ja tuhatkond ruutmeetrit jaamaesisest pargist.
"Jaama ringi kohal oli meie kahe korrusega maja," meenutas Turnau. Venelased põletasid selle maja maha paar aastat enne tema sündi, kirjutas Lääne Elu.
Osmussaare parki on nüüd ametlikes dokumentides hakatud kutsuma Vääsna pargiks. Maa sihtotstarve on haljasala. Omanikud tahaksid sihtotstarvet muuta kas elamu- või ärimaaks ja ehitada sinna elamuid.
Turnau ütles, et nende perekond ei taha tegeleda miljonitesse kroonidesse ulatuva metseenlusega. Maaomanik peab omal kulul parki hooldama ja niitma.
Linnavalitsus nägi üldplaneeringut koostades ette, et Osmussaare park säilib. Haljasalade vähenemist ei näe ette ka maakonnaplaneering.
Turnau esitas üldplaneeringu selle seisukoha peale protesti. Et üldplaneering peab läbima maavanema järelevalve, kutsus maavanem vaidlejad enda juurde lahendust otsima. Maavalitsuse arenguosakonna asejuhataja Helen Koppa selgitas: kui maa jääb haljasalaks, on omanikel õigus nõuda, et linnavalitsus ostab maa neilt õiglase hinnaga ära. Õiglane hind peaks selguma mitme kinnisvaraeksperdi antud hinnangu põhjal.
Linnapea Teet Kallasvee ütles, et seadus kohustab linnavalitsust omaniku esimesel nõudmisel maa õiglase hinnaga ära ostma. Õiglane hind on aga väike. "Mis hind saab olla maal, millele ei saa midagi ehitada?" küsis linnapea ja toonitas maksumaksja raha säästlikku kasutamist.
Selle seisukohaga pole nõus Koppa: "Õiglane hind ei pea olema väike. Hinnata tuleb olukorda, et potentsiaalne elamumaa määratakse avalikku kasutusse."
Kallasvee pidas mõistlikumaks kompromissi, mida linn sel suvel pakkus, kuid mida omanikud pole vastu võtnud: luba ehitada mõned eramud. Kokkuleppele see ei viinud, sest linnavalitsus lubas maju vähem, kui omanik soovis.
Linnaarhitekt Anu Joost ütles, et omanikud võivad algatada detailplaneeringu ja taotleda maa sihtotstarbe muutmist. Kõik planeeringud on avalikud ja peavad arvestama avalikku arvamust.
Turnau pidas tõenäoliseks, et peab kohtu kaudu taotlema maa sihtotstarbe muutmist väikeelamumaaks.