Firmad avastavad märgi pantimist

Telemedia tegevusaruanne nentis siiski, et firma kaubamärgid panditi omanikfirma investeerimislaenu tagatisena. Kogu Telemedia varale seadis Interinfo Baltic kolm kommertspanti summas 80 miljonit krooni. Telemedia kaubamärkide osa selles ulatus ligi 30 miljoni kroonini.

Kaubamärgi pantimine on ettevõtete jaoks delikaatne teema. Interinfo juht Magnus Sonnorp ütles korporatiivsele poliitikale ja võimalikele sekeldustele viidates, et ei saa kaubamärkide pantimist detailselt kommenteerida. Nii jättis ta vastamata küsimusele, kuidas panditud kaubamärkide väärtus leiti. "Oleme aga aru saanud, et kaubamärgi pant on Eestis küllaltki ebatavaline," sõnas Sonnorp.

Fontese juht Külli Lilleorg vastas kommenteerimispalvele samuti napilt: " Teema, mille suhtes huvi tunnete, on delikaatne ning laenuleping on konfidentsiaalne tehing."

10 miljonile kroonile hinnatud Eesti Ettevõtete Telefoniraamatu ja Infoplussi kaubamärgi pantimise fakt tuli märke esindanud patendivolinikule Raivo Koitelile üllatusena.

Koitel möönis, et kaubamärkide hindamine ja pantimine kuuluvad finantsvaldkonda ning nendes küsimustes patendivolinikuga aru ei peeta. "Ühe osa väärtusest moodustab kindlasti kaubamärgiga tähistatud kauba või teenuse turuosa ja rahavoog," lisas Koitel. Kujundus kaubamärgi väärtust üldjuhul ei mõjuta. Ilusa, kuid n-ö sahtlis hoitud kaubamärgi rahaline väärtus on null.

Kaubamärki aktsepteeritakse ainult lisatagatisena, edastas kuus kaubamärki pandiks võtnud SEB Eesti Ühispank. Iga märgi sobivust hindab panga krediidikomitee.

Hansapanga projektifinantseerimise osakonna juhataja Ülo Kallas põhjendas statistika puudumist: "See ei ole sage praktika ning tegemist võib olla ühe tagatisega teiste seas." Pandi väärtuse määramiseks hindab Hansapank kaubamärgi mõju ettevõtte käibele ja kasumlikkusele.