Patendiameti andmetel on rohkem kui 32 000 Eestis registreeritud kaubamärgist praeguseks panditud vaid poolsada, 24 korral registreeriti miljonitesse kroonidesse ulatuvad pandiandmed tänavu.

Ettevõtete bilansis panditud kaubamärkide kopsakas väärtus varem ei kajastunud. Nii ei räägi tänavuse suurima laenuvõtja, Interinfo Balticu tütarfirmade Infoplussi ja Delfi majandusaasta aruanded kaubamärkidest kui miljonitesse kroonidesse hinnatavast varast sõnagi. Sama lugu on ka Fontesega.

Telemedia avaldas, et 8,7 miljoni kroonine immateriaalne põhivara tekkis ASi Teabeliin aktsiate omandamisest. Kui Infoplussi immateriaalse vara bilansiline väärtus oli mullu veidi üle 88 000 krooni, siis Delfil jätkus n-ö vaimset vara miljoni eest. Mõlemas firmas tulenes immateriaalse vara, mille hulka arvatakse ka andmebaasid, väärtus amortisatsiooni võrra kärbitud soetusmaksumusest.

Telemedia tegevusaruanne nentis siiski, et firma kaubamärgid panditi omanikfirma investeerimislaenu tagatisena. Kogu Telemedia varale seadis Interinfo Baltic kolm kommertspanti summas 80 miljonit krooni. Telemedia kaubamärkide osa selles ulatus ligi 30 miljoni kroonini.

Kaubamärgi pantimine on ettevõtete jaoks delikaatne teema. Interinfo juht Magnus Sonnorp ütles korporatiivsele poliitikale ja võimalikele sekeldustele viidates, et ei saa kaubamärkide pantimist detailselt kommenteerida. Nii jättis ta vastamata küsimusele, kuidas panditud kaubamärkide väärtus leiti. "Oleme aga aru saanud, et kaubamärgi pant on Eestis küllaltki ebatavaline," sõnas Sonnorp.

Fontese juht Külli Lilleorg vastas kommenteerimispalvele samuti napilt: " Teema, mille suhtes huvi tunnete, on delikaatne ning laenuleping on konfidentsiaalne tehing."

10 miljonile kroonile hinnatud Eesti Ettevõtete Telefoniraamatu ja Infoplussi kaubamärgi pantimise fakt tuli märke esindanud patendivolinikule Raivo Koitelile üllatusena.

Koitel möönis, et kaubamärkide hindamine ja pantimine kuuluvad finantsvaldkonda ning nendes küsimustes patendivolinikuga aru ei peeta. "Ühe osa väärtusest moodustab kindlasti kaubamärgiga tähistatud kauba või teenuse turuosa ja rahavoog," lisas Koitel. Kujundus kaubamärgi väärtust üldjuhul ei mõjuta. Ilusa, kuid n-ö sahtlis hoitud kaubamärgi rahaline väärtus on null.

Kaubamärki aktsepteeritakse ainult lisatagatisena, edastas kuus kaubamärki pandiks võtnud SEB Eesti Ühispank. Iga märgi sobivust hindab panga krediidikomitee.

Hansapanga projektifinantseerimise osakonna juhataja Ülo Kallas põhjendas statistika puudumist: "See ei ole sage praktika ning tegemist võib olla ühe tagatisega teiste seas." Pandi väärtuse määramiseks hindab Hansapank kaubamärgi mõju ettevõtte käibele ja kasumlikkusele.