Ämari Vangla direktori Arvi Laide sõnul on vanglas eluosakondade juurde lokaalaedadesse juba nõukogude okupatsiooni ajast iseeneseslikult tekkinud spordinurgad, kus teatav osa kinnipeetavaid tegelevad raskuste tõstmisega, teatas justiitsministeerium. "Iseenesest on spordiga tegelemine väga teretulnud nähtus kinnipeetavate seas, kuid sellisel moel sai kehaltuuri harrastada vaid teatud osa neist," selgitas Laide.

Arvi Laide sõnul on seaduse kohaselt vangistuse täideviimise üheks eesmärgiks kinnipeetavate suunamine õiguskuulekale käitumisele ning selle üheks eelduseks on võrdsete võimaluste tagamine kõigile kinnipeetavatele. "Vangla ei tohi mingil juhul soodustada olukorda, kus mõned kinnipeetavad kannavad karistust soodsamatel tingimustel kui teised," rõhutas Laide.

Laide sõnade kohaselt teatati kinnipeetavatele 2006.a kevadel, et need nn spordinurgad, mis pole vangla kodukorras ja ka arhitektuuriliselt eluosakondade juurde ette nähtud, likvideeritakse aasta jooksul. Juba juunikuus ehitati vangla staadionile, kus kinnipeetavad vastavalt vangla päevakavale selleks ettenähtud ajal spordi ja kehakultuuriga tegelevad, varjualune, kuhu paigaldatakse vangla poolt ja kulul samalaadne inventar.

"Seega võivad seal kõik kinnipeetavad, kel selleks soovi on, võrdsetel alustel sporti teha," kinnitas Laide. Sportimise aega on igale eluosakonnale ette nähtud 3 korda nädalas, kokku 5 tundi.

Spordinurkade etapiviisilist ärakaotamist eluosakondadest alustati septembris.

Spordinurkade likvideerimine on tekitanud pahameelt neid kasutanud kinnipeetavates, kes on ähvardanud näljastreigiga. Vangla juhkonnale on I eluosakonnast laekunud 56 avaldust toidust keeldumise kohta. "Olukord on rahulik, tegeleme hetkel mõne turvakodu või varjupaiga leidmisega, kuhu loobunute toiduportsjonid saata," ütles Laide.

Ämari Vanglas on tänase seisuga 548 kinnipeetavat, I eluosakonnas on neist 117.