• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ämari vanglas likvideeritakse ebaseaduslikud spordinurgad

    Sel nädalal viiakse Ämari Vanglas lõpule kinnipeetavate poolt ebaseaduslikult ülesseatud nn spordinurkade likvideerimine.

    Ämari Vangla direktori Arvi Laide sõnul on vanglas eluosakondade juurde lokaalaedadesse juba nõukogude okupatsiooni ajast iseeneseslikult tekkinud spordinurgad, kus teatav osa kinnipeetavaid tegelevad raskuste tõstmisega, teatas justiitsministeerium. "Iseenesest on spordiga tegelemine väga teretulnud nähtus kinnipeetavate seas, kuid sellisel moel sai kehaltuuri harrastada vaid teatud osa neist," selgitas Laide.
    Arvi Laide sõnul on seaduse kohaselt vangistuse täideviimise üheks eesmärgiks kinnipeetavate suunamine õiguskuulekale käitumisele ning selle üheks eelduseks on võrdsete võimaluste tagamine kõigile kinnipeetavatele. "Vangla ei tohi mingil juhul soodustada olukorda, kus mõned kinnipeetavad kannavad karistust soodsamatel tingimustel kui teised," rõhutas Laide.
    Laide sõnade kohaselt teatati kinnipeetavatele 2006.a kevadel, et need nn spordinurgad, mis pole vangla kodukorras ja ka arhitektuuriliselt eluosakondade juurde ette nähtud, likvideeritakse aasta jooksul. Juba juunikuus ehitati vangla staadionile, kus kinnipeetavad vastavalt vangla päevakavale selleks ettenähtud ajal spordi ja kehakultuuriga tegelevad, varjualune, kuhu paigaldatakse vangla poolt ja kulul samalaadne inventar.
    "Seega võivad seal kõik kinnipeetavad, kel selleks soovi on, võrdsetel alustel sporti teha," kinnitas Laide. Sportimise aega on igale eluosakonnale ette nähtud 3 korda nädalas, kokku 5 tundi.
    Spordinurkade etapiviisilist ärakaotamist eluosakondadest alustati septembris.
    Spordinurkade likvideerimine on tekitanud pahameelt neid kasutanud kinnipeetavates, kes on ähvardanud näljastreigiga. Vangla juhkonnale on I eluosakonnast laekunud 56 avaldust toidust keeldumise kohta. "Olukord on rahulik, tegeleme hetkel mõne turvakodu või varjupaiga leidmisega, kuhu loobunute toiduportsjonid saata," ütles Laide.
    Ämari Vanglas on tänase seisuga 548 kinnipeetavat, I eluosakonnas on neist 117.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Investeerimistees – mis bürokraatia see veel on?
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Saksa energiahiid tahab Eesti vetesse rajada hiiglaslikku meretuuleparki
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.