2007: töötajate diktatuur tulekul?
Tänases Äripäevas kurdavad ettevõtjad, et tööjõupuudus sunnib neid töötajate palganõudmistele pidevalt järele andma ning nad on kulutanud seetõttu palkade tõstmisele isegi kaks korda rohkem, kui olid arvestanud. Samal ajal kipub töö kvaliteet langema, sest töötajad ei karda enam vallandamist ning levib suhtumine "tahan, teen, ei taha, ei tee". Sest ettevõtjail on tööle tulnud võtta inimesi, kelle nad on ise varem vallandanud viinavea pärast või muul arvestataval põhjusel.
Ettevõtjate jutust paistab läbi mure tuleva aasta pärast. Kuid Äripäeva meelest "proletariaadi diktatuur" tuleva aasta tööjõuturu üldpildis siiski ei valitse, sest turgu kujundab mitu olulist suundumust, mis peaksid ettevõtjaid pigem rõõmustama.
Palgasurve jätkumist tuleks ettevõtjail aga võtta kui aksioomi ning planeerima oma kulusid optimistlikumalt, sest turg annab mitut laadi signaale, mis ei lase kulusid täpselt prognoosida.
Varu kindlasti on - ettevõtete käibed on kasvanud rohkem kui palgad ning suur osa ettevõtjaid on ka tulevaks aastaks prognoosinud kuni 20protsendilist käibekasvu. Samas on palkade kiire kasv tegelikult ka tööandjaile endile kasulik.
Üks positiivne trend aastal 2007 tulenebki sellest - suuremad palgad pidurdavad töötajate lahkumist välismaale. Samuti toovad need lähemale hetke, mil kalkunikitkujad hakkavad riburada Iirimaalt koju tagasi tulema, sest miks peaks võõral maal tegema rasket tööd, kui kodus saab sama palgaga parema ameti. Aasta 2007 võibki olla selleks murdepunktiks, millest alates hakkab töötajate "saldo" taas Eesti kasuks suurenema.
Kirjutasime hiljuti õnneseente põlvkonnast ehk 1980. aastate beebibuumi ajal ilmavalgust näinud tänastest noortest, kellest osa on juba ettevõtluses seotud, keda aga tuleb tööjõuturule pidevalt juurde vähemalt aastakümne lõpuni. Umbes kuus-seitse tuhat noort aastas, seda polegi nii vähe. Ja paljud neist on kõrgema või eriharidusega. Paraku on ka nobedamad ettevõtjad suure osa neist juba õpingute ajal endale "reserveerinud".
Aga seega on tööjõuturul siiski mõnesugune konkurents - igaüht just tänavalt tööle võtma ei pea. Kindlasti käib kibe võistlus kaupade ja teenuste turul ning need kokku ei lase ka ettevõtete toodangu ja pakutavate teenuste kvaliteedilatil liiga madalale kukkuda.
Väike tööjõupuudus oleks isegi hea - nagu tööpuudus sunnib tööinimest oma oskusi lihvima, sunnib tööjõupuudus ettevõtjat panustama rohkem uude tehnoloogiasse. Näiteks seadmetesse, mis teevad ühe inimese juhtimisel ära praeguse kümne inimese töö. Tootlikkuse suurenemine võimaldab hoida vajalikku palgataset. Ülejäänud üheksa aga saaksid aidata tööjõumuret lahendada näiteks kas või ettevõtjal Oleg Grossil.
Autor: ÄP