Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Reklaamileid: Õnnest, rahast ja reklaamist
Linnapilti on saabunud ilmestama valimisreklaamid. Nendest rääkimine on suhteliselt libe tee ja isegi halb toon, kuid teen seda siiski.
Nimelt on tänavune valimisreklaamide saak õite mitmekülgne ja põnev. Julgetakse välja tulla väga uudsete kontseptsioonidega, näiteks "Õnn pole rahas".
Reklaamileid ei ole see reklaam mitte sellepärast, et seda linnapildist raske leida oleks. Tegelikult pole põhjus isegi selles, et ma päris sellise reklaamitaktika heaks kiidaks, kuid kahtlemata on tegemist äramärkimist vääriva julgustükiga.
On üks ütlemine - õnn pole küll rahas, aga raha toob õnne märksa lähemale. Jutte kurbadest rikastest kuulatakse iroonilise muigega ja nende muresid peetakse pigem naeruväärseteks. Seega on üldlevinud ikkagi arusaam, et raha toob ka õnne.
Väga keeruline on suures inimhulgas aastasadu ja -tuhandeid juurdunud mõtteviisi muuta. Lausa hulljulge on selliseid vaateid ühe poliitilise kampaania piires ümber lükata.
Sellised muudatused inimeste peas võtavad väga kaua aega. Valimisreklaamid püüdlevad aga eelkõige kiiret edu. Ennustan erilise riskita, et valimiste ajaks see mõtteviis juba ei muutu.
Kui mõni teine erakond lubab kõrval Euroopa juhtriikidega võrseid rikkuseid, kardan ma, et inimeste moraalsuse murrab saamahimu üsna kiiresti. Usun, et Eesti ühiskond pole massiliselt selliseks ümberristimiseks rahausust veel valmis.
Pean sellegipoolest IRLi kampaaniat, paljuski selle julguse ja moraalsuse poolest, tänuväärseks tööks. Kardan, et lühikeses perspektiivis see mägesid ei liiguta aga mõte on ju tõepoolest õige, hea ja üllas.
Autor: Kent Raju