Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Amnesty International: Eesti kiusab venelasi

    Sõltumatu organisatsioon Amnesty International tegi eile teatavaks oma uuringu tulemused, mille järgi Eestis diskrimineeritakse venelasi.
    "Respekteerime Eesti õigust oma kultuuri säilitada ja oma keelt arendada, kuid keelt ei tohi edendada rahvusvaheliselt üldtunnustatud inimõiguste arvel," märkis asutuse Euroopa Liidu ja Kesk-Aasia uuringutega tegelev Anders Dahlbeck.
    Uuringu järgi mõjutab diskrimineerimine ka Eesti majandust, sest eesti keelt mittekõnelevate inimeste ligipääs tööturule on piiratud kodakondsus- ja keelenõuete tõttu. "See on tõstnud tööpuuduse kõrgele tasemele eriti vene keelt kõnelevate inimeste hulgas," märkis Dahlbeck.
    Kohalikud ettevõtjad ütlevad aga, et inimesi tööle võttes nad rahvusel vahet ei tee.
    "See on täielik jama," pahvatas Elion Ettevõtete televõrkude direktor Irina Morozova. "Mina ja minu pere pole diskrimineerimist kunagi tundnud. Minu abikaasa on näiteks endine sõjaväelane ja ta siiamaani imestab, et kust küll sellised diskrimineerimise jutud tulevad" märkis Morozova.
    Ta lisas, et Elionis töötab igasugusest rahvusest inimesi ning neid palgates ei mõelda küll kunagi rahvusele. "Meil pole vahet, kas inimesed on eestlased või venelased, triibulised või kollased, see ei oma mingit tähtsust," märkis Morozova.
    "Arvan, et see ei vasta tõele. Kas või meie tegemiste põhjal. Meil on siin suurem osa töötajaid vene keele kõnelejad ja vahet ei tehta, kumba keelt ta räägib. Mõlemad töötavad siin käsikäes," ütles Austria tellisetehase Wienerberger juht Ain Inno.
    Silmet Grupi omanik Tiit Vähi ütles aga, et tema arvates on Eestis elavatel venelastel rohkem probleeme kui eestlastel. Milles see väljendub, Vähi analüüsida ei tahtnud. Samas ütles endine peaminister, et tema ettevõtetes pööratakse rahvuse asemel tähelepanu pigem inimese oskustele ja kvalifikatsioonile.
    Ärimees Rein Kilk ei jaga Amnesty Internationali seisukohta. "Sellist rumalat avaldust ei oska targad inimesed küll kommenteerida. Kui mõni venelane seoses diskrimineerimisega tööd ei leia, siis võib ta alati minu juurde pöörduda. Leian kohe tööd," pakkus Kilk.
    Keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski sõnul Eestis venelasi või mõnest teisest rahvusest inimesi keeleliselt ei diskrimineerita. "Olen läbi lugenud rahvusvahelisi aruandeid, mis puudutasid diskrimineerimist nii enne Eesti Euroopa Liitu astumist kui ka nüüd. Mitte kusagil ei tuvastatud keelelist diskrimineerimist," kommenteeris Tomusk.
    Tema sõnul on tööalase eesti keele oskuse nõudmine õigustatud. "See pole inimõigustega vastuolus. Kuidas Amnesty International sellisele seisukohale jõudis?" küsis Tomusk.
    Siseminister Kalle Laanet ei nõustu Amnesty Internationali seisukohaga, et Eestis diskrimineeritakse venelasi.
    "Eesti riik on leidnud võimaluse rahastada kõiki, kes tahavad eesti keelt õppida, kuid kellel endal pole võimalik õpingute eest maksta. Kõik on ikka kinni inimese enda tahtmises. Kui tahet keelt õppida pole, siis ei ole midagi teha," kommenteeris Laanet.
    Tema sõnul takerduvad eesti keele õpingud pahatihti ikka tahte puudumise taha. 75 protsenti eestlastest õpiks tema sõnul välismaale elama või õppima asudes kohaliku keele ära, tõi siseminister näite.
    Pealegi on Laaneti jaoks praegu veel selgusetu, miks üldse tuldi säärase avaldusega lagedale. "Mulle jääb mulje, et selline avaldus on tingitud praegusest poliitilisest situatsioonist, eriti kui suunata pilgud ida poole. Samuti tingituna lähenevatest valimistest," märkis Laanet.
    Autor: Kaisa Tahlfeld
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.