• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Amnesty International: Eesti kiusab venelasi

    Sõltumatu organisatsioon Amnesty International tegi eile teatavaks oma uuringu tulemused, mille järgi Eestis diskrimineeritakse venelasi.
    "Respekteerime Eesti õigust oma kultuuri säilitada ja oma keelt arendada, kuid keelt ei tohi edendada rahvusvaheliselt üldtunnustatud inimõiguste arvel," märkis asutuse Euroopa Liidu ja Kesk-Aasia uuringutega tegelev Anders Dahlbeck.
    Uuringu järgi mõjutab diskrimineerimine ka Eesti majandust, sest eesti keelt mittekõnelevate inimeste ligipääs tööturule on piiratud kodakondsus- ja keelenõuete tõttu. "See on tõstnud tööpuuduse kõrgele tasemele eriti vene keelt kõnelevate inimeste hulgas," märkis Dahlbeck.
    Kohalikud ettevõtjad ütlevad aga, et inimesi tööle võttes nad rahvusel vahet ei tee.
    "See on täielik jama," pahvatas Elion Ettevõtete televõrkude direktor Irina Morozova. "Mina ja minu pere pole diskrimineerimist kunagi tundnud. Minu abikaasa on näiteks endine sõjaväelane ja ta siiamaani imestab, et kust küll sellised diskrimineerimise jutud tulevad" märkis Morozova.
    Ta lisas, et Elionis töötab igasugusest rahvusest inimesi ning neid palgates ei mõelda küll kunagi rahvusele. "Meil pole vahet, kas inimesed on eestlased või venelased, triibulised või kollased, see ei oma mingit tähtsust," märkis Morozova.
    "Arvan, et see ei vasta tõele. Kas või meie tegemiste põhjal. Meil on siin suurem osa töötajaid vene keele kõnelejad ja vahet ei tehta, kumba keelt ta räägib. Mõlemad töötavad siin käsikäes," ütles Austria tellisetehase Wienerberger juht Ain Inno.
    Silmet Grupi omanik Tiit Vähi ütles aga, et tema arvates on Eestis elavatel venelastel rohkem probleeme kui eestlastel. Milles see väljendub, Vähi analüüsida ei tahtnud. Samas ütles endine peaminister, et tema ettevõtetes pööratakse rahvuse asemel tähelepanu pigem inimese oskustele ja kvalifikatsioonile.
    Ärimees Rein Kilk ei jaga Amnesty Internationali seisukohta. "Sellist rumalat avaldust ei oska targad inimesed küll kommenteerida. Kui mõni venelane seoses diskrimineerimisega tööd ei leia, siis võib ta alati minu juurde pöörduda. Leian kohe tööd," pakkus Kilk.
    Keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski sõnul Eestis venelasi või mõnest teisest rahvusest inimesi keeleliselt ei diskrimineerita. "Olen läbi lugenud rahvusvahelisi aruandeid, mis puudutasid diskrimineerimist nii enne Eesti Euroopa Liitu astumist kui ka nüüd. Mitte kusagil ei tuvastatud keelelist diskrimineerimist," kommenteeris Tomusk.
    Tema sõnul on tööalase eesti keele oskuse nõudmine õigustatud. "See pole inimõigustega vastuolus. Kuidas Amnesty International sellisele seisukohale jõudis?" küsis Tomusk.
    Siseminister Kalle Laanet ei nõustu Amnesty Internationali seisukohaga, et Eestis diskrimineeritakse venelasi.
    "Eesti riik on leidnud võimaluse rahastada kõiki, kes tahavad eesti keelt õppida, kuid kellel endal pole võimalik õpingute eest maksta. Kõik on ikka kinni inimese enda tahtmises. Kui tahet keelt õppida pole, siis ei ole midagi teha," kommenteeris Laanet.
    Tema sõnul takerduvad eesti keele õpingud pahatihti ikka tahte puudumise taha. 75 protsenti eestlastest õpiks tema sõnul välismaale elama või õppima asudes kohaliku keele ära, tõi siseminister näite.
    Pealegi on Laaneti jaoks praegu veel selgusetu, miks üldse tuldi säärase avaldusega lagedale. "Mulle jääb mulje, et selline avaldus on tingitud praegusest poliitilisest situatsioonist, eriti kui suunata pilgud ida poole. Samuti tingituna lähenevatest valimistest," märkis Laanet.
    Autor: Kaisa Tahlfeld
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Pangajuhid avaldasid kasvuplaani: rahvusvaheline turg, kaubandus ja krüpto
LHV Groupi juhi Madis Toomsalu meelest on panganduse suurim oht see, et keset mustade luikede ajastut unustatakse ära, kuidas teha äri ja edukalt kasvada. Kuigi inflatsioon ja intressitõusud võivad niisamagi pankade aktsiatele hoogu juurde anda, ei saa ilma heade kasvuplaanideta, tõdesid pangajuhid täna investor Toomase konverentsil.
LHV Groupi juhi Madis Toomsalu meelest on panganduse suurim oht see, et keset mustade luikede ajastut unustatakse ära, kuidas teha äri ja edukalt kasvada. Kuigi inflatsioon ja intressitõusud võivad niisamagi pankade aktsiatele hoogu juurde anda, ei saa ilma heade kasvuplaanideta, tõdesid pangajuhid täna investor Toomase konverentsil.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Tarbijate ostujõu toetamine on tähtis, aga ärisektor ootab nüüd gaasisoodustust
Inimeste ostujõu, tarbimiskindluse ja raske talve üleelamise toetamine oli valitsuse poolt õige otsus, leidsid nii gaasiintensiivse toidutootmissektori kui gaasimüüjate esindajad. Elektrisoodustust ettevõtetele peetakse pigem kosmeetiliseks abivahendiks.
Inimeste ostujõu, tarbimiskindluse ja raske talve üleelamise toetamine oli valitsuse poolt õige otsus, leidsid nii gaasiintensiivse toidutootmissektori kui gaasimüüjate esindajad. Elektrisoodustust ettevõtetele peetakse pigem kosmeetiliseks abivahendiks.