Amnesty International: Eesti kiusab venelasi

Kohalikud ettevõtjad ütlevad aga, et inimesi tööle võttes nad rahvusel vahet ei tee.

"See on täielik jama," pahvatas Elion Ettevõtete televõrkude direktor Irina Morozova. "Mina ja minu pere pole diskrimineerimist kunagi tundnud. Minu abikaasa on näiteks endine sõjaväelane ja ta siiamaani imestab, et kust küll sellised diskrimineerimise jutud tulevad" märkis Morozova.

Ta lisas, et Elionis töötab igasugusest rahvusest inimesi ning neid palgates ei mõelda küll kunagi rahvusele. "Meil pole vahet, kas inimesed on eestlased või venelased, triibulised või kollased, see ei oma mingit tähtsust," märkis Morozova.

"Arvan, et see ei vasta tõele. Kas või meie tegemiste põhjal. Meil on siin suurem osa töötajaid vene keele kõnelejad ja vahet ei tehta, kumba keelt ta räägib. Mõlemad töötavad siin käsikäes," ütles Austria tellisetehase Wienerberger juht Ain Inno.

Silmet Grupi omanik Tiit Vähi ütles aga, et tema arvates on Eestis elavatel venelastel rohkem probleeme kui eestlastel. Milles see väljendub, Vähi analüüsida ei tahtnud. Samas ütles endine peaminister, et tema ettevõtetes pööratakse rahvuse asemel tähelepanu pigem inimese oskustele ja kvalifikatsioonile.

Ärimees Rein Kilk ei jaga Amnesty Internationali seisukohta. "Sellist rumalat avaldust ei oska targad inimesed küll kommenteerida. Kui mõni venelane seoses diskrimineerimisega tööd ei leia, siis võib ta alati minu juurde pöörduda. Leian kohe tööd," pakkus Kilk.

Keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski sõnul Eestis venelasi või mõnest teisest rahvusest inimesi keeleliselt ei diskrimineerita. "Olen läbi lugenud rahvusvahelisi aruandeid, mis puudutasid diskrimineerimist nii enne Eesti Euroopa Liitu astumist kui ka nüüd. Mitte kusagil ei tuvastatud keelelist diskrimineerimist," kommenteeris Tomusk.

Tema sõnul on tööalase eesti keele oskuse nõudmine õigustatud. "See pole inimõigustega vastuolus. Kuidas Amnesty International sellisele seisukohale jõudis?" küsis Tomusk.