Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sportlikult väle kiisu kollases kuues
Seat Leon on mu üks isiklikke lemmikuid. Seda võis näha ka minu hinnetest 2007. aasta auto valimisel.
Seekord oli sündmus erilisem, sest tegu oli FR-mudeliga, mis peaks tavalisest väheke sportlikum olema.
Erkkollane FR kirjadega auto ootas mind oma armsate kassisilmadega. Kuigi olen kohanud täielikke Leoni välimuse vastaseid, pole nad suutnud mind oma meelt muutma panna. FR on lisaks tavalisele välimusele saanud sportlikumad pamprid ja veljed. Need sobivad niigi noole kujuga autole nagu rusikas silmaauku. Endiselt on säilinud šefid peeglid ja tagaukse link, mille näppimiseks tuleb käsi panna kolmnurksesse klaasilohku. Sellele autole sobib ka kollane värv. Kui muidu oleks kollane värv meesterahva autole natuke liialt hipi või õrn, siis sportliku autoga on see täiesti talutav.
Sisu on lisaks tavalisele saanud sportlikud FR-logodega istmed, sportlikud valge taustaga näidikud ja FR-logoga eriskummalise käigukanginupu. Sportistmes tundis ka minu ebatavaliselt laia kehaga mees end suhteliselt hästi ja ei pidanudki nurisema, et mind oleks vaja sellesse korvi kingalusika ja seebiga libistada.
Kuigi FR on saanud väidetavalt eriti mugava käigukanginupu, siis ma julgeks selles ikkagi kahelda. No minu karukäpp ei tundud end seal kuidagi hästi, muudkui vahetasin käe asendit ja ei leidnud seda õiget kohta.
Kohati tundus, et mul peaks olema kolm sõrme nagu mõnel multifilmikangelasel, et see käigukangi nupp end kuidagi õigustaks.
Teine asi on armatuurlaud. Kui käigukangi nupp on originaalsenagi väga hea ja selle oleks pidanud rahule jätma, siis oleks võinud armatuuri ehk vähe rõõmsamaks teha. Seda pole aga tehtud ja endiselt ei lähe igav armatuur kuidagi kokku Leoni tõsiselt laheda välimusega.
Mootor on FR Leonil sama mis Volkswagen Golf GTI-il ehk kaheliitrine kahesajahobujõuline turbomootor. See on küll äkiline ja turbovile saadab sõitjaid igal kiirendusel, mis tehakse. Kuskil ei tekkinud küll olukorda, kus oleks tahtnud hüüda, et, kuulge, miks nii lahja.
Käiguvahetus on täpne ja nurisemiskohta pole siiagi jäetud. Küll tahaks kaks või enam paha sõna poetada vedrustuse kohta. See pole ikka veel meie juba paranevatele teeoludele mõeldud. See on liialt jäik.
Muidugi on kiirete kurvide ja pöörete võtmisel tunda, et auto on kindlalt maas, kuid kui palju sa siin ummikutes ikka tõmbled. See on asi, mis pani mõtlema ja tegema ühte järeldust - kui tahad kiiret Leoni, nii et sellega iga päev elada ka saaks, siis võta TFSI.