Kaasaegses avatud organisatsioonis ei ole ajakirjanikega suhtlemine ainult suhtekorraldaja ülesandeks. Oma pädevuse ulatuses võib meediaga suhelda laiem ring kõneisikuid.

Et meedias ilmuks see, mida tegelikult öelda taheti, peavad kõneisikud tundma ajakirjanduse tööpõhimõtteid ning oskama oma esinemist ja väljaütlemisi sellele vastavalt korrigeerida. Meediaga suhtlemist saab õppida kogemuste kaudu, kuid kindlasti on vähem valulik teha seda koolituse vormis.

Meediakoolitus võib oma korralduselt olla väga erinev. Teoreetilisest loengust, milles räägitakse üldiselt meediast ja PRist, kuni praktilise esinemiskoolituseni, mille käigus silutakse avaliku esinemise detaile päris telekaamera ees. Seetõttu ei ole õige müüa meediakoolitusi seeriatootena. Hea meediakoolitus on just konkreetse organisatsiooni jaoks kokku pandud "rätsepaülikond", mille puhul teemad ja lektorid on valitud ettevõtte või asutuse spetsiifikast lähtuvalt.

Enamasti on meediakoolitused organisatsiooni töötajate seas väga populaarsed ja sinna registreeritakse end osalema meelsamini kui teistele sisekoolitustele. Meediakoolitused kannavad endas lisaks üldharivale funktsioonile tihti ka meelelahutuslikke elemente ja neil on meeskonnakoolitusega sarnane mõju.

Üks suurimaid meediakoolituste planeerimisel tehtavaid vigu on liigne kiirustamine. Eriti esinemiskoolituste puhul ei tohiks ajas kokku hoida, sest avaliku esinemise puhul teeb just rohke harjutamine meistriks. Samuti on väga oluline jätta piisavalt aega igale koolitusel osalejale personaalse tagasiside andmiseks. Selleta kaotab koolitus oma mõtte.

Teiseks, meediakoolituste lektori meelelahutuslik esinemislaad on auditooriumi jaoks alati hinnatud, kuid sellega ei tohi liialdada. Koolituse eesmärk on siiski uute teadmiste ja kogemuste omandamine.

Autor: Maris Lindmäe