Keskmine palk tõuseb aasta lõpuks 10 000 kroonini

Riigikogulaste ja teiste riigijuhtide palk on seotud keskmise palgaga, mistõttu nad hakkavad saama 40 000 krooni kuus, lisaks kuluhüvitisi, kirjutas SL Õhtuleht.

Tänavu III kvartalis oli keskmine brutopalk 9068 krooni kuus, mille järgi teenivad riigikogulased põhipalgana, ilma hüvitiste ja esindustasuta 36 272, peaminister 54 408 ja ministrid 49 874 krooni kuus. Keskmise palga suurenemine IV kvartalis toob riigikogulastele mitme tuhande kroonise palgatõusu.

Riigikogu liige Igor Gräzin maksab enda sõnul praegu isegi esindustasud omast taskust. «Kõige õigem oleks võtta riigikogu liikme palk, panna esindustasu sinna otsa ja riigikogu liige teeb sellega, mis tahab. Laias laastus minu jaoks poolteist aastat tagasi riigikogusse tulemine tähendas, et kaotasin palgast 30–50%,» räägib Gräzin, et tal on tekkinud maksuvõlg. Endistesse ametitesse naastes võidaks vähemalt kolmandiku tagasi. «Mul puuduvad säästud, investeeringud. Olen elu aeg elanud palgast, ma pole saanud kunagi midagi kõrvale panna.»

Keskerakondlasest riigikogulane Heimar Lenk: «Eestis läheb asi edasi ja palgad tõusevad, muidu jookseb Eesti inimestest tühjaks. Palk tuleks tõsta sinna Euroopa uute liikmesriikide keskmise palga peale, nendel on umbes 25 000 Eesti krooni keskmine.» Lenk ütleb, et keskmine palk on kõigest kunstlikult krge ega väljenda tegelikku seisu Eestis. Tema meelest tuleks muuta keskmise palga arvestamise skeemi. «Kui sa tavalise inimese palka ei tõsta, siis riigist enam midagi välja ei tule. Rohkem rahvast enam lüpsta ei saa – 15 aastat on alamakstud kogu aeg,» usub Lenk, et elamiseks peaks vähemalt 10 000 krooni brutona olema. Kui riigikogulase palk oleks väike, sooviksid ta arust otsuseid vastu võtta ja oma asju riigikogus ajada vaid uusrikkad: «Tuleb rõõmustada, et palk tõuseb, ükskõik, missugune see keskmine on!»