Saksamaa võttis Euroopas ohjad

See on, nagu märkis oma uusaastakõnes kantsler Angela Merkel, Berliini jaoks unikaalne võimalus Euroopa tuleviku kujundamisel kaasa rääkida.

Saksamaa on välja käinud ka ambitsioonika tegevuskava. Üks kaalukamaid prioriteete on juba poolteist aastat varjusurmas olnud Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe elustamine, mille prantslased ja hollandlased 2005. aasta referendumil tagasi lükkasid. Imesid Saksamaa siiski ei luba - kuus kuud on lühike aeg -, kuid juunikuu tippkohtumiseks tahab eesistuja välja pakkuda vähemalt teekaardi, kus on visandatud nii dokumendi võimalik sisu kui ka edasine ajakava. Soov on lepe vastu võtta enne Euroopa Parlamendi järgmisi valimisi ehk hiljemalt 2009. aastal. Määravad otsused jäävad aga ilmselt Prantsusmaa eesistumisaega 2008. aastal.

Majanduses on Saksamaa jaoks üks keskne teema energeetika. Juba järgmisel nädalal esitab Euroopa Komisjon oma ettepaneku liidu ühtse energiapoliitika kohta, millele kevadel toimuval ELi majandusalasel tippkohtumisel oodatakse valitsusjuhtide toetust. Kava on aga just Saksamaa tõttu juba oluliselt lahjendatud. Nimelt soovib komisjon ELi elektriturul konkurentsi suurendamiseks elektri tootmise elektri transpordist lahku lüüa, Saksamaa ja Prantsusmaa ei ole aga kuigivõrd huvitatud oma rahvuslike energiatšempionide tükeldamisest.

Energiaküsimustega seoses ei saa mööda ka suhetest Venemaaga. Läinud nädalal ajalehes Handelsblatt avaldatud artiklis kirjutas Merkel, et EL peab oma energiajulgeoleku kindlustamiseks leidma alternatiivseid energiaallikaid ning kõnelema läbirääkimistel suuremate tarnijatega ühel häälel.

Majanduses on Saksamaa prioriteetide seas veel ELi konkurentsivõime tõstmine, mis tähendab Berliini toetust komisjoni kavale vormida 2008. aastaks ettepanek ELi ettevõtetele ühtse maksubaasi kehtestamiseks.