Sakalal hüpoteegid Skanska ja Merko kasuks

Kinnistusregistris on Sakala keskuse hoonestusõigusele seatud hüpoteegid nii Skanska kui ka Merko kasuks, kummalegi 15 miljoni krooni. Eraisikutest Uus-Sakala omanike Peeter Rebase, Priit Rebase, Ilmar Kompuse ja Tõnis Haaveli kasuks on kokku võrdsetes osades hüpoteeke seatud 13 miljoni krooni eest.

"Teie arvutustel ning uue Sakala keskuse rajamise rahastamisel puudub seos," kommenteeris Uus Sakala juhatuse esimees Ilmar Kompus.

Mehe sõnul on keskuse arendamisele kulunud üle 27 miljoni krooni, aga see summa ei tulene tema sõnul ehitusfirmade hüpoteekidest. Kompus selgitas, et hüpoteegid on seatud projekteerimistööde eest tasumise tagamiseks ning seni tehtud tööd on finantseerinud arendaja enda raha ja laenuraha abil. Merko ja Skanska käest pole AS Uus Sakala raha saanud, lisas Kompus. Tema sõnul ei tee Merko ja Skanska investeeringuid Uus Sakala omakapitali ega rahasta muul moel keskuse ehitamist.

"Skanska EMV ASil puudub kehtiv ehitusleping uue Sakala keskuse ehitamiseks. 1. oktoobril 2004 ühiselt Skanska ja Merko Ehituse poolt Uus Sakalaga sõlmitud töövõtulepingus kokkulepitud tingimused ei täitunud ning leping ei jõustunud," kommenteeris Skanska EMV juht Jaanus Otsa.

Skanskal on endiselt huvi keskuse ehitamise vastu, kui väljastatakse ehitusluba ning ehituse tellija tagab tööde täieliku finantseerimise, lisas Otsa.

"Arvestades suurt mahtu on otstarbekas projekt teostada koos teise võimeka ehitusettevõttega," teatas Otsa.

Merko Ehituse juhatuse esimees Tõnu Toomik vastas e-kirjas, et Sakala keskuse rahastamine ja ehitaja valik on arendaja otsustada.

Eile Riigikogu istungi arupärimisel lubas peaminister Andrus Ansip Riigikogu liikmetele, et nad saavad tutvuda kultuuriminister Raivo Palmaru salastatud Sakala keskuse lepinguga.

Riigikogu liikme Urmas Reinsalu küsimusele, kuidas peaminister on lepingut näinud, kui see on salajane, vastas Ansip, et peaministrile on see lubatud ja tema usaldaks selle ka Riigikogu liikmetele.

"Mina olen küll seisukohal, et Riigikogu liikmetele peaks olema ligipääs lepingutele, mille üks osapool on riik," ütles Ansip.

Siiani ei ole alust väita, et lepingut oleks rikutud," sõnas lepinguga tutvunud Ansip.

Hoonestusõiguse leping on sõlmitud ASi Sakala Keskus, mis kuulub riigile ja mille aktsiapakki hoiab kultuuriminister, ning ASi Uus Sakala vahel.

Ansip tõdes, et lepingu kõike punkte on ebareaalne täita ning seda annab mitmeti tõlgendada. "Näiteks endine kultuuriminister Urmas Paet tõlgendas lepingut kaks korda nii, et olemasolevat hoonet ei saa lammutada, aga praegune kultuuriminister Palmaru tõlgendas teisiti," lisas Ansip.

"Ei, ma ei pea seda õigeks, hoonestusõiguse seadmise leping jätab liiga palju tõlgendamise ruumi, vastas Ansip Mark Soosaar küsimusele, kas ta peab õigeks hoone lammutamist, sest leping on puudulik.

Riigil on võimalik Sakala keskuse lammutamisse sekkuda muinsuskaitseameti kaudu, ütles Ansip. Ta lisas, et amet on iseseisev ning võib otsutada, milline hoone tuleb muinsuskaitse alla võtta.