Suhteliselt kobe korealane Kyron

Ssang Yong on mark, mille valikus on mudeleid, mille välimus paneb lausa nina kirtsutama. Mis seal salata, need autod on ikka imelikud. Siiski on valikusse viimasel ajal lisandunud mudeleid, mille välimusel pole väga vigagi.

Üheks inimliku olekuga autoks on Kyron. Esiosa on omapärane, kuid ei midagi, mille peale kipuks hirmsasti tatistama ja kiruma. Täiesti maasturlik ja mõistlik. Tagaosa on küll juba vaidlusobjektiks. Kohati tundub, et esi- ja tagaosa on joonistanud erinevad kunstnikud, sest omavahel nad kuidagi ei klapi. Üldiselt aga saab auto välimuselt rahuldava hinde.

Sisse istudes tekib aga lausa ohhoo-efekt. Interjöör on lausa meeldiva kujundusega. Isikupärane keskkonsool ja kõik kangid on ka käepärased. Tõsi, kohati paistab silma liialt odavate materjalide nagu n-ö kelguplastiku kasutamine, kuid olgem ausad, Kyron just Lexusega konkureerima ei kipugi. Tagaistujatel on jalaruumi piisavalt ja seal istunud eriti virisema ei kippunud. Pagasiruumi mahutavust sai erinevate ehitusmaterjalidega katsetatud ja sinna oleks lisaks terve maja ehitusmaterjalidele ka suuremat sorti Korea perekond mahtunud. Üks asi jäi aga kripeldama. Auto, mida proovida anti, oli sõitnud 4000 kilomeetri ringis ja juba oli odavast plastist keskkonsool suutnud nagisema hakata. Selline asi võib totaalselt närvid sassi ajada, kui niigi on tööpinged peal ja vaja veel pikk ots ka sõita. Originaalstereo polnud ka piisavalt suutlik, et rakendada vana remondimeeste nippi, et kui on mingi login, kolin või nagin, siis pane makk kõvemaks.

Mootor oli Kyronil nagu Ssang Yongidel ikka pärit Mercedeselt. Diiselmootori käitumine oli kohati väga veider. Pöörete algus oli täiesti mõttetu ehk auto ei tahtnud üldse edasi minna. Siis rakendub äkitselt turbo ja kõik muutub. Auto hakkab justkui nõelatult liikuma ja kiirendab täitsa hoogsalt ka maanteekiirustel. Manuaalkäigukast on küll suhteliselt ebatäpse lülitusega. Küll tegi aga rõõmsaks Mercedese diiselmootorite iseloomulik väike kütusekulu. Sõiduomadustelt on Kyron nagu pehme maastur ikka.

Õõtsub kenasti sinna-tänna ja siseelundite lahtipõrumist pole vaja karta. Küll maksab suurematel kiirustel pehme vedrustus kätte ja kipub järskudes kurvides tagaosaga ebamääraseid liigutusi tegema.