Kuulujuttude juhtimise mudel

Andro Kullerkupp 15. jaanuar 2007, 00:00

Vertex töötas Eesti ettevõtete seas läbiviidud uuringule tuginedes välja soovitusliku organisatsioonisiseste kuulujuttude juhtimismudeli, mis koosneb kolmest põhifaasist: kuulujuttude käivitamine, kuulujuttude juhtimine ja kuulujuttude peatamine.

See mudel põhineb peamiselt eeldusel, et kuulujutte luuakse spetsiaalselt sisekommunikatsiooni osana, kuid on kasutatav ka juhuslike kuulujuttude juhtimiseks.

Kriitilise tähtsusega on inimeste teadlikkus võimalikust kuulujuttude juhtimismudeli rakendamisest ettevõttes. See võib olla mainitud isegi firmasisestes ametlikes dokumentides, et ära hoida hilisemaid seadusandlikke probleeme.

Samal ajal peab vältima inimeste vääriti mõistmist, et kuulujuttude tekitamine ja levitamine on ettevõttes soositud, vastupidi, ettevõttes peaks olema välja töötatud kuulujutte puudutavad reeglid.

Teadlikult tekitatud kuulujutud peaksid rangelt lähtuma üldistest eetilistest tõekspidamistest. Lekitatud informatsioon ei tohi kahjustada kellegi isiklikke ega tööalaseid huve. Peamine, mille üle võiks vaielda antud mudeli rakendamisel on see, et tegemist oleks justkui inimestega manipuleerimisega. Samas uuring näitab, et 69% vastanutest peab juhtkonna poolt ettevõtte huvides tekitatud kuulujuttu eetiliseks.

Minult on küsitud, et miks juhid peaks vaeva nägema kuulujutu juhtimisega kui informatsiooni saab jagada ka klassikalisel viisil. Vastan, et ei peagi, kuid antud kommunikatsioonikanal on tunduvalt tugevama mõjujõuga inimeste kaasamisel muutustesse. 91% vastajatest peab lähedaselt kolleegilt saadud infot tõeks ja üldjuhul ei kontrolli sel puhul fakte, mis teeb kuulujutu äärmiselt efektiivseks.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing