Muuga terminalide hais rikub endiselt õhku

Ära keelatud polnud midagi. Järjekordne tööpäev kümnetes Muuga naftaterminalides oli lihtsalt läbi saanud. Kes neist seekord haisu levitas, jäi saladuseks.

Järgmisel päeval külastasid keskkonnainspektorid kahte Muuga terminali: Oiltanking Tallinn ASi ja Nybit ASi. Rikkumisi ei tuvastatud. Viis päeva hiljem käisid nad Refetra ASis - ei midagi.

Eelmisel varakevadel kaebasid Viimsi, Randvere ja Muuga inimesed nii palju haisu üle, et ametnikud kogunesid komisjonidesse ja algatati Muuga-Maardu välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava, mis valmis märtsis. Valitsus eraldas selleks üle miljoni krooni.

Aasta hiljem on Muuga haisumõistatus ikka lahendamata.

Mullu keskkonnaministeeriumi esitletud 50 miljonit krooni maksev õhumõõtesüsteem, mis pidi aitama haisu tekitajaid avastada, pole veel leidnud ühtegi.

Harju keskkonnateenistuse juht Jaan Pikka ütles, et päriselt ei kao hais kunagi. Inimese nina on paraku tundlikum kui mõõteriistad.

Keskkonnainspektsioon on mullu septembrist teinud üheksa käiku terminalidesse ja trahvinud kolme ettevõtet: 3000 krooni sai AS Termoil puuduva vee erikasutusloa pärast, 8000 krooni Eurodek Synergy OÜ loata bensiini käitlemise eest ja 3000 krooni NCC&PO AS kemikaaliseaduse nõuetest tulenevate puuduste eest. Nende ettevõtete käive aastas on kokku sadu miljoneid kroone.

Septembrist aasta lõpuni helistasid kohalikud elanikud haisu pärast 38 korda ja uuel aastal on kõned jätkunud.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna spetsialisti Marek Maasikmetsa sõnul on haisu põhjust raske leida. Esiteks on terminalid kobaras koos, mis teeb mõõtmise ülikeerukaks ja lubab ettevõtetel ajada haisupilv naabri kaela.

Teiseks harrastavad ettevõtted n-ö kütusekokteilide segamist. Terminalide suletud väravate taga mõõteaparaatidega askeldavad keskkonnaspetsialistid ei püüa selle koostist aga alati kinni.

Pealegi on trahvid nii väikesed, et odavam on need maksta, kui lasta laevadel kauem sadamas seista, et mahalaadimist normi järgi teha.

Muuga sadamasse toodavate naftaproduktide koostis on muutunud. Kui seni käideldi peamiselt bensiini, mille koostises on 3% aromaatseid süsivesinikke, siis 2006. aasta kevadest näitavad seirejaamad, et aromaatsete süsivesinike osa on märkimisväärselt suurenenud, rääkis Eesti Keskkonnauuringute Keskuse osakonnajuht Erik Teinemaa.

See tähendab, et käideldakse teistsuguseid naftaprodukte: masuuti, benseeni, tolueeni ja muid kemikaale, millele võib olla saasteluba väljastatud, kuid kogused võivad olla suuremad, selgitas Teinemaa. Lisaks puudub kontroll selle üle, kas naftaproduktide koostis ja väljastatud sertifikaadid langevad kokku.

Kuna loodi Maardu-Muuga õhu parandamise tegevuskava, külmutati mullu saastelubade mahud ja uute lubade andmine. Ometi saavad transiidifirmad mahtu ületada, makstes hiljem kümnekordset saastetasu, mis tonni lenduva orgaanilise ühendi kohta on 6290 krooni. 2005. aastal ületasid mahtu Pakterminal, Kroodi Terminal ja Eurodek.

Eelmise aasta tegelikud saastemahud esitavad terminalid Harju keskkonnateenistusele 31. jaanuariks. Neid võrreldakse saastelubadel olevate numbritega ja ületatud mahud maksustatakse.

Keskkonnateenistuse õhuspetsialist Ahti Türn ei oska öelda, mis saab, kui mahtu ületati. "Üks asi on see, mida ei tohi teha, ja teine asi see, mida tehakse," sõnas ta.

Tallinna Sadama andmetel Muuga sadamat läbiva vedellasti kogus sel aastal pisut kasvab. Mullu läbis sadamat 24 miljonit tonni vedelkütust, tänavu prognoositakse 26 miljonit tonni. Ühe Maardu linna ja Viimsi valla elaniku kohta teeb see umbes 15 tsisternivagunitäit kütust aastas.

Teinemaa sõnul on üks lahendus gaasikogumissüsteem, mis hiljuti Paldiskis haisuprobleemi lahendas. Süsteem kogub jäägid kokku ja põletab need. Transiidifirmad peaksid selleks raha kokku panema.

Eesti ei saa enam ka abi eurodirektiividest, üle on võetud kõigi 13 saasteaine piirväärtus ja lisaks kehtestatud 78 kohaliku saasteaine piirväärtus.

Mullu mais tutvustas keskkonnaministeerium Phare abiprojekti raames tarnitud 50 miljoni kroonist õhukvaliteedi juhtimissüsteemi, mis aitab tuvastada saastaja asukohta, kuid seni pole kedagi vahele võetud.

Õhuseiresüsteem koosneb seirejaamadest ja infotehnoloogiast, mille abil süsteem modelleerib saasteainete sisaldust ja levikut.

Süsteem kogub andmeid kõikidest seirejaamadest. Riigi õhuseirejaamad asuvad Tallinnas kesklinnas, Õismäel ja Koplis. Muuga jaamad on tööstusettevõtete omad. Varsti lisanduvad Muuga Coal Terminali, Trendgate'i ja Termoili seirejaam.

"Ainult selle süsteemi alusel ei ole kindlasti otseselt Muuga piirkonnas trahve määratud ja vaevalt seda ka tulevikus tehakse," lausus Keskkonnauuringute Keskuse osakonnajuhataja Erik Teinemaa. Küll aga saab süsteemi kasutada probleemsete piirkondade ja saasteallikate tuvastamiseks ja selles piirkonnas asuvatele saasteallikatele väljastatud saastelubade kontrollimiseks.

Kohtla-Järvel kasutati sama lähenemist ja algatati kriminaalasi sealse saastaja vastu. "Muuga ja Maardu piirkonnas on kahjuks keerulisem, sest tegemist paljude erinevate saasteainetega ja potentsiaalsete saasteallikate arv on märksa suurem," sõnas Teinemaa.

Trendgate'i omanikfirma E.O.S.-i juhi Arnout Lugtmeijeri sõnul oleks terminalidel mõttekas kaaluda ühise gaasikogumissüsteemi rajamist, asja algataja võiks olla Tallinna Sadam.

Tallinna Sadama avalike suhete juhi Sven Ratassepa sõnul on selliste süsteemide rajamine operaatorite ülesanne.

Muuga kaudu Venemaalt läände suunduvad naftalaevad võivad varsti Rotterdami sadamas keelumärgi saada, sest naftasaaduste kvaliteet jääb sealsetele normidele alla.

Läti terminalid avasid seetõttu detsembris Ventspilsi gaasipõletussüsteemi.

Rotterdami keskkonnaametis keskkonnalubade eest vastutav Wim Beem rääkis, et neil pole küll infot Eesti ettevõtete kohta, kuid on halbu kogemusi ebakvaliteetsete naftasaadustega Venemaa laevadelt, mis tulevad Balti sadamatest. Väga halva lõhnaga on maagaasi kondensaadid (naftasaadused - toim.), jätkas Beem. Ta on kindel, et seda tüüpi kaup tuleb ka Muuga kaudu.

Viimaste näidetena meenus Beemile Orenburgi ja Astrahani naftaväljadelt pärit toodang, kus ühe aine normi oli naftasaadustes ületatud nii palju, et oma e-kirjas märkis Beem seda hüüumärgiga. "Neid saaduseid pole enam Lätis Ventspilsi sadamas lubatud laadida just nende tugeva lõhna tõttu," jätkas Beem.

Ilma gaasikogumissüsteemist läbi laskmata pole neid naftasaaduseid enam lubatud ka Rotterdami tuua. Seetõttu käivitas Ventspilsi sadam Beemi soovitusel eelmise aasta lõpus umbes 45 miljonit krooni maksva gaasipõletussüsteemi. Raha panid kokku terminalid ja toetust andis Euroopa Liit, sõnas Beem. Ta on käinud Lätis nõu andmas alates 1992. aastast ning läheb järgmine kord süsteemi kontrollima märtsis.

"Sama süsteem võiks lahendada haisumure ka Tallinnas," kinnitas Beem, kes on valmis tulema ka siia nõu andma ning uuris telefoni kaudu, kus Muuga sadam Tallinna suhtes asub ja kui palju elab selle ümbruses inimesi.

Endel Siff, ASi Pakterminal nõukogu esimees

Kiiret lahendust pole. Muuga ja Rotterdami sadamal on suur vahe. Muuga on laadimise koht.

Tankerites on eelmistest laadungitest paha õhku, mida uus kaup välja surub. Vaid üksikutel tankeritel on selle jaoks õhupuhastusseadmed. Rotterdamis aga laaditakse kaup välja ja selle juures on lihtne hais puhastusseadmega kinni püüda.

Gaasikogumisesüsteemi ehitamine Muugale pole ühene lahendus. Alexelal on Paldiskis ikkagi keemiatehas ja sealt võivad lenduda ka inimesele ohtlikud aineid. Muugal liiguvad tumedad naftasaadused. Sealne õhk pole tervisele ohtlik. Ma ise elan Haapses mere ääres ja vahel tunnen Kehra paberivabrikust halba lõhna: sinna on 10-15 kilomeetrit. Aga ma tean, et tervisele see ohtu ei kujuta.

Heiti Hääl, Alexela Terminal ASi juhatuse esimees

Alexela paigaldas Paldiskisse septembris 40 miljonit krooni maksnud gaasikogumise süsteemi, mis põletab ära kõik jäägid.

Tänu põletusahjule tekib terminalis vähem saasteaineid ja seetõttu maksame vähem saastetasu. Rahaliselt see kokkuhoid end ära ei tasunud. Peamine põhjus oli ikkagi emotsionaalne: inimeste kaebusi oli lihtsalt palju ja Paldiskis on meil kavas pikalt tegutseda.

Tulemus on nagu öö ja päev. Kiituse jagamisega ollakse Eestis ju üldiselt kitsid, aga vähemalt pole enam kaebusi.

Muugale sobiks samasugune gaasikogumise süsteem, ainult suurem. Selle hind ei olegi kordades 40 miljonist kroonist suurem. Initsiatiivi peaks näitama Tallinna Sadam, mille territooriumi naftaterminalid rendivad.