Eriprojekt nõuab paar aastat

"Ehitise püstitamiseks koostatava projekti aluseks on ehitusseaduse järgi projekteerimistingimused või detailplaneering," selgitab Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituslubade osakonna juhataja Arnold Knuut.

Arhitektuuribüroo Pluss arhitekt Indrek Allmann soovitab juba ehituskrundi omanikul tulla arhitekti juurde algatuseks kinnistuplaani, katastriplaani, omandiõigust tunnistava paberiga. Edasine sõltub tema sõnul arhitektist, kas teda huvitavad tellija soovid suuliselt või kirjalikult. Projekteerimisel on abiks ka erinevate liitumistingimuste esitamine. Üldjuhul võtab arhitekt kohalikust omavalitsusest ka projekteerimistingimused.

Samas erinevalt mitmete teiste omavalitsuste ehituspoliitikast Tallinna linnaplaneerimise amet Knuudi kinnitusel projekteerimistingimusi ei väljasta, kui antud piirkonnas on kehtestatud detailplaneering. Tallinnas piisab detailplaneeringuga kehtestatud hoonestusõigustest.

"Kui alale on tehtud detailplaneering, siis arhitekt vajab seda kindlasti koos seletuskirjaga, kus võib esineda kitsendusi, mida tellija ei pruugi olla märganud," juhib Allmann tellija tähelepanu.

Arhitekti selgitusel jaguneb eramu projekt arhitektuurseks, kanalisatsiooni-vee-, kütte-ventilatsiooni- ning elektriprojektiks. Kõik need kokku moodustavad põhiprojekti.

Projekteerimise käigus teeb arhitekt eskiisprojekti, selle põhjal eelprojekti, viimase alusel saab taotleda ehitusluba. Eelprojekti põhjal valmib põhiprojekt. Need kõik moodustavad ehitusprojekti.

Võrreldes levinud tüüpprojekti tellimisega, on eriprojekti koostamine Allmanni kinnitusel pikem protsess, mis hea tulemuse nimel eeldab tihedat koostööd arhitekti ja tellija vahel.

"Et eriprojektiga valmiva maja puhul tagada tellijat rahuldavat tulemust, kulub puhtale projekteerimisele minimaalselt kuus kuud pluss aasta ehitamist. Rusikareegel on 1+1 aastat," tõdeb Allmann.

Paraku tihti tellitakse arhitektilt projektid Allmanni tõdemusel kuni eelprojektini - saab ju selle põhjal kätte ehitusloa ja kõik tundub kiiremini minevat. Kuna eelprojekt detailse ehitusprojektiga võrreldes on ehitamiseks ebatäpne, puudub tellijal õigus ehituse käigus ilmnevate vigade korral arhitektilt selgitust nõuda.

Allmanni soovitusel aitab tellijat projektist arusaamisel ja arhitektiga suhtlemisel ehitusprojektile esitatavate nõuete kogumik "Hoone ehitusprojekt. EBS-811; 2006".

Knuudi seletusel taotletakse ehitusluba ehitusprojekti kahe eksemplari ja riigilõivu alusel. Lisaks peab vähemalt kolm tööpäeva enne ehituse algust teatama sellest ka omavalitsusse. Ehitusprotsessi kroonib omavalitsuse väljastatav hoone kasutusluba.

Ostsin Laagrisse arendajalt detailplaneeringuga krundi sügisel 2005. Liitumised Eesti Energia ja Tallinna Veega olid tasutud, vormistamised tegin ise, samuti geodeetilised mõõtmised. Jaanuaris 2006 läksin arhitekt Peep Linno juurde soovkujutisega majast A4-lehel. Projekt valmis veidi üle poole aastaga. Ehitusloa sain vallalt teisel katsel. Alustasin ehitusega mais 2006, majakarp valmis kolme kuuga, sisetööd nõuavad aega siiani. Paari keerulisema koha juures kasutasin projekteerija abi, kes teostas tugevusarvutused.

Madis Eek, arhitektuuribüroo Eek & Mutso arhitekt

Arvestades, et projekt maksab maja valmimiskuludest 10% ja ehitushinna ruutmeeter on 15 000 kuni 20 000 krooni, tuleb 3 mln krooni maksva 150 m2 maja projekti hind umbes 300 000 krooni.

Päris üks-ühele ruutmeetri hinda eriprojekti aluseks võtta ei saa. Määrav on ka eramu ehitusmaksumus.

Mida väiksem on maja, seda kallim on projekteerimise ruutmeeter, seda suurem on projekti maksumuse protsent tervest maja valmimise maksumusest. Maja projekti hinda kujundavad ruutmeeter, kuluv aeg, projekti keerukus.

Indrek Allmann, arhitektuuribüroo Pluss arhitekt

Projekti hind sõltub üldjuhul ruutmeetri hinnast, kuid lisandub ka soovide keerukus.

Kuna ma ei ole eramuid projekteerinud poolteist aastat, siis kehtivat ruutmeetri hinda ei oska öelda. Üldiselt moodustab projekt 10 protsenti valminud hoone lõppmaksumusest.