Kui säästame, siis maksuvabalt

Pole ju vahet, kas inimene hoiab vaba raha pangas arvelduskontol, tähtajalisel või investeerimishoiusel, pensionisammastes, väärtpaberites, erinevates fonditoodetes jne - eesmärk on enda tuleviku kindlustamine, säästude kogumine. Ainult riskimäär on erinev. Aga - hoiuste, sh investeerimishoiuste intressidelt ei tule tulumaksu maksta, ka pensionideks kogutult saab tulumaksu tagasi, dividendidelt maksab makse dividendimaksja, muudele säästmis- ja säästude kasvatamise võimalustele on kehtestatud erinevad reeglid, mille mõistmiseks alati oma tarkusest ei piisa, vaid peab pöörduma abi saamiseks maksukonsultandi poole.

Loeme säästmise tuluks, mida me ei maksusta - see on kõige lihtsam reegel, kõigile ühesugune. Ei saa öelda, et kasu saavad vaid vähesed, sest järjest paremaks muutuv elu kasvatab järjest ka nende inimeste hulka, kel hakkab tekkima vaba raha, mida tuleviku tarbeks kõrvale ja kasvama panna. Tõeliselt rikkaks saab riik ju alles siis, kui tema elanikud on rikkamad.

See on ka üks põhjus, miks Eesti ei saa seadust teha lihtsamaks teisel viisil - ühtviisi sääste maksustades. On riigijuhid jõukust lubanud, lasku sel siis koguneda.

Siia tuleb lisada ka, erinevail viisidel kasvama pandud rahalt on inimene ise juba riigile tema osa - tulumaksu - ära andnud. Samuti on inimesele tulu maksnu sellelt riigile omakorda ära tasunud 13%+20% sotsiaalmaksu.

2009. aasta on Eestile oluline tärmin - selleks ajaks peab olema selge, kuidas hakkab toimuma ettevõtete maksustamine. Praegu pole seda riigi tasemel otsustatud ning valitsus võib seda ära kasutada ettekäändena, et lükata edasi tulumaksuseaduse mis tahes muudatused. Nii võib status quo kehtida veel vähemalt kaks aastat.

Toimetus ei näe põhjust oodata - eraisikuid ei puuduta see tärmin nagunii, seega saab seadusemuudatuse ette võtta kohe. Ka sääste tuleb koguda ja investeerida ju heal ajal.

Autor: ÄP