Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigihange lollustele
Liberaalina on mul raske vaadata pealt erakondade veesogamist, milles lubatakse riiki rikastavaid kauneid diile ning meile piimajõgesid ja pudrumägesid.
Aitab lubadusest jagada laiali riigireserv - see on mõeldud kriisiajaks - või tõsta palku 25 000 kroonini, riskides sellega viia eelarve defitsiiti, kasvatada tööpuudust ja maksupettuste arvu. Keskerakonna palgareformiplaani ebareaalsust näeb ka majandusvõõras inimene. Ei suuda keegi teha nelja aastaga 15 aasta tööd. Need on rumalad lubadused, mis halvavad majanduse. See ei lase enam ühtki poliitikut tõsiselt võtta. Valimiskampaaniad on nagu mitmekümne miljoniline riigihange lollustele. Parem oleks jagada reklaamile kulutatavad kümned miljonid vaestele ja vanuritele.
Pole vaja mingit poliitreklaami. Enne valimisi saaksid erakonnad tutvustada oma programmi vaid meedias, punktide kaupa, kandidaatide nimede ja piltideta. Ei mingit demagoogilist ninnunännutamist ega võltslubadusi. Teisalt pole mul valimiste vastu aga midagi. Tsirkust on ka vaja. Etenduse koomika seisneb selles, et ükski kloun ei suuda välja rehkendada, mis on õige - kas žongleerida üksi, mitmekesi või üksteise vastu.