Hea parkimismaja vajab head eriprojekti

Tegu on vaid üheks otstarbeks mõeldud rajatistega ja seetõttu on autojuhtidel neis lihtne, mugav ja turvaline liigelda.

Ülejäänud parkimismajad on ehitatud suuremate büroo- või kortermajade juurde. Kuna eraldi parkimismaja ehitamine tundub arendajale liiga kallis, püütakse mitut asja liita - all mõni korrus autodele parkimiseks, kõrgemal äri- või büroopinnad või muud üldkasutatavad ruumid. Siit algavadki hädad.

Parkimismaja on tulenevalt kasutuseesmärgist muude ehitustega võrreldes omalaadne. Korralikult toimivas parkimismajas peaks postisamm olema ühes suunas 17-17,5 meetrit ja teises suunas 2,5 m. Nii saab tagada parkimiskohtade vahelise vaba liikluse ja parkida autod risti mõlemale poole sõidurada.

Selline kandetalade süsteem ei sobi aga suurematele äripindadele, kus koormused vahelagedele on oluliselt suuremad. Veelgi hullem on siis, kui hoonesse on kavandatud näiteks kinosaal, mille plaanimõõtmed ei sobi kuidagi parkla postide võrguga.

N-ö mitu ühes majade korral on sellised lahendused kahjuks paratamatud, sest kandvad sambad lihtsalt peavad läbi kogu hoone ühes kohas paiknema. Arendaja soovib saada hoonest võimalikult suurt tulu ja arhitekt - olgu ta kui suur meister tahes - on lihtsalt sundseisus. Tõsi, hiljem hakatakse just teda silmale koledate ja kasutuseks ebamugavate lahenduste pärast süüdistama.

Kuidas siiski lahendada parkimisprobleem nii, et rahul oleksid nii autojuhid kui ka avalikke ruume kasutavad inimesed?

Kui see probleem jätta üksnes arendajate õlule, siis mõistlikku lahendust ei tulegi. Enam-vähem rahuldava ja mõistliku lahenduse saame vaid juhul, kui osa probleemi lahendusest ja initsiatiivi võtab enda kanda kohalik omavalitsus.

Esiteks tuleb rajada korralikud parkimisalad linna suunduvate magistraalide lähistele ja korraldada inimväärne ühistransport nii sealt keskusse kui ka keskuse sees.

Samuti peaks linn kaardistama paigad, kuhu oleks logistiliselt mõistlik parkimismaju ehitada, hiljem aga nende ehituses osalema: kas siis maad tasuta kasutusse andes või ehitisi osaliselt rahastades.

Autor: Heiki Meos