Dividendid ja sotsiaalmaks

Teisele tehtud töö eest peab saama töötasu ehk palka, ütleb palgaseadus. Äriühing ja selle ainuosanik on eri isikud, nii et ainuosanik töötab tõesti justkui kellegi teise heaks. Palgaseadus kehtib töölepinguseadusega hõlmatud töötegemisele ega laiene äriühingu juhatuse juhtijale - see on firmas aktiivselt tegutsev ainuosanik. Üheliikmelist juhatust nimetatakse lihtsalt juhatajaks.

Äriühingu asutamisel on üks eesmärk: osanikele tulu teenida. Kui osanikke on üks, on ta nii juhataja kui ka osanik, kellele tema juhatatav äriühing tulu teenib. Juhatajale määrab äriühingu juhatamise eest tasu mitte äriühing kui juriidiline isik, vaid selle osanik.

Äriseadustiku N 1801 lg 2 ütleb, et osanikud peavad juhatuse liikme tasustamise korra ja tasu suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele osaühingu tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga. Selline sõnastus kehtib 2006. aastast. Töölepingut ei saa ainuosanikust juhatajaga ikkagi sõlmida. Muudatuse eesmärk oli seletuskirja järgi liiga suurte tasude maksmise välistamine ja juhatuse liikmete kaitsmine tasu ootamatu vähendamise eest. Maksuamet arvab ilmselt, et eesmärk oli hoopis sundida osaühingut juhatuse esimehele aasta sees sotsiaalmaksuga maksustatavat tasu maksma.

Mõnes riigis on tõesti seadusega ette kirjutatud, millist vähimat tasu peab ainuosanik endale maksma. Eesti äriseadustik seda ei ütle ega kasuta ka püha sõna "töö".

Loodan, et maksuamet loeb hoolega Riigikohtu otsuseid, enne kui midagi selles plaanis ette võtma hakkab. Ja kasutab ära talle seadusega antud võimalust maksustada tehtud kulutuste järgi neid, kes oma tulude kohta midagi mõistlikku öelda ei oska.