Sampo Pank ihaldab Eestis taanlaste filiaali staatust

"Suure tõenäosusega arenevad asjad nii, et muutume Taani omanikpanga filiaaliks. Meile tähendaks see eelkõige võimet sama kapitali juures teenindada oluliselt rohkem laene, kuna liigume Eesti Panga normatiivide alt välja," selgitas Sampo Panga juhatuse esimees Aivar Rehe. Sarnase põhimõtte järgi tegutseb Eestis praegu ka

Nordea panga filiaal, mida on nimetatud ka Eesti eluasemelaenuturu mootoriks.

"Kohustuslik kapitalinõue Eestis tegutsevale iseseisvale pangale on praegu 10%, meie lähiriikides, sealhulgas Taanis, aga 8%," selgitas Sampo Panga finantsdirektor Ivar Pae ja toonitas, et tegemist on panga jaoks olulise vahega. Lisaks on näiteks eluasemelaenude väljastamisele Eestis kehtestatud kaks korda karmimad tingimused kui naabermaades.

Kui Sampo annab praegu Eestis välja miljon krooni eluasemelaenu, peab tal seejuures olema 100 000 krooni vaba kapitali. Miljonikroonise eluasemelaenu väljastamine Taani emapanga filiaalina nõuaks sealsete normatiivide järgi aga vaid 40 000 krooni suuruse kapitali olemasolu.

"Lühidalt öeldes on Eestis eluasemelaenude väljastamise tingimused oluliselt karmimad kui naabermaades," nentis Pae.

Kohustuslik reservimäär on Eestis tegutsevatele iseseisvatele pankadele ja filiaalidele siiski võrdne. "Kohustusliku reservi nõude arvutamise alused on samad kõikidele siin tegutsevatele krediidiasutustele, sõltumata nende tegutsemisvormist," teatas Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Sven Meimer. Küll aga laieneb filiaalile emapanga päritolumaa, Sampo puhul siis Taani kapitaliregulatsioon, seega ei tee järelevalvet enam Eesti finantsinspektsioon, lisas Meimer.

Pae kinnitas, et nende riskijuhtimine jääb endiselt konservatiivseks ja Eesti Panga normatiivide alt vabanemine ei too endaga kaasa kergekäelisemat laenude jagamist.

Rehe toonitas, et ka laenutingimusi ei hakata karmistama. "Selge on see, et kinnisvaraarenduseks ei anta enam laenu 10protsendilise omafinantseeringuga, vaid alates 35-40 protsendist," sõnas pangajuht, kuid nimetas selliseid korrektsioone pigem koostööks ettevõtjatega kui karmistamiseks.

Panga juhid ei osanud veel öelda, millal võiks Sampo Pangast saada omanikpanga filiaal. "Lähema aasta jooksul loodame Sampo panga Danske pangaga infotehnoloogiliselt integreerida ja alles seejärel võiks mõelda filiaali staatusele," märkis Rehe.

Sampo Pank on oma kolmandat kohta Eesti panganduses üha jõulisemalt kindlustamas, ainuüksi panga puhaskasum kasvas tänavu rekordiliselt üle 90 protsendi. Ka laenude maht peaks ootuste kohaselt kasvama. Eelmisel aastal väljastati eraisikutele 8,8 miljardi krooni eest laene, ettevõtjad said Sampost laenu kokku 9,2 miljardit krooni."Protsentuaalselt laenude kasv tänavu ilmselt eelmise aasta tasemele ei ulatu, aga mahtudelt ei tohiks laenukasv mullusele küll alla jääda," ütles Rehe.