Intervjuu Eesti Energia juhi Sandor Liivega pärast kohtumist Leedu peaministriga.
Millest rääkisite Gediminas Kirkilasega?
Põhiteema oli ikka uue tuumajaama projekt. Meil oli väga avatud ja otsekohene diskussioon.
Mis seisus projekt praegu on?
Projekt on sellises seisus, et tuleb lahendada kaks olulist küsimust. Esimene on Leedu sisepoliitiline küsimus. Tuleks vormistada seadus, mis lubab Leedul tuumajaama ehitada, ning seejärel peaks riigi parlament selle vastu võtma. Meie põhisoov on see, et seadus tuleks võimalikult investorisõbralik.
Millal seadus vastu võetakse?
Nende enda plaan on märtsikuus vastu võtta.
Teine küsimus, mis tuleb lahendada, on Poola liitumine, sest praegu on eksklusiivsete õigustega partnerid Eesti, Läti, Leedu.
Näen Poola kaasamises mitut plussi. Suure riigina teeb ta kindlasti projekti paremaks ning nende osalusega võib tekkida ka võimalus, et tuumajaam tuleb suurem, kui algselt plaanitud.
Kui suurt osalust Eesti projektis ikkagi tahab?
Mis puudutab osalusi, siis selle ümber käivad diskussioonid laua taga. Sellepärast ei tahaks hakata meie positsioone välja käima. Tõsi on, et praegu on kõigil kolmel riigil üks kolmandik projektist, kuid kui tahame Poolat kaasata, peame kõigepealt arutama, mitu protsenti on iga riik nõus oma osalusest talle loovutama.
Mitu protsenti oleks Eesti nõus andma?
Ei taha läbirääkimisi ajakirjanduse vahendusel pidada. Eks see sõltub sellest, kui palju keegi tulevikus energiat osta tahab.
Kas on muutunud Eesti võimaliku investeeringu suurus? Varem ütlesite, et see võib jääda 20 miljardi krooni kanti.
Lõplik investeeringu suurus sõltub kolmest asjast: kui suur tuleb jaam, milliseks kujuneb megavati hind ning kui palju me sealt ostame.
Küsimus ka keskkonnakaitse nurga pealt. Mida tehakse tuumajäätmetega?
Tõsi on see, et tuumajäätmete küsimus on kõige olulisem, ja Leedul tuleks see küsimus lahendada. Praegu otsibki Leedu jäätmete pikaajalise ladustamise võimalust.
Ehk siis te ei tea veel praegu, mida jäätmetega teha?
Tuumajäätmetega on nii, et küsimusi peab lahendama asukohariik oma seaduste kohaselt.
Eestis ametlikul visiidil viibiv Leedu peaminister Gediminas Kirkilas ja Eesti peaminister Andrus Ansip rõhutasid Stenbocki majas antud pressikonverentsil Balti riikide energiakoostöö tähtsust.
"Tahame Ignalina tuumajaama ehitamise projektiga kiiresti edasi liikuda. Eesti jaoks ei ole oluline niivõrd tulevane aktsiate jaotus, kuivõrd kiire edasiminek," ütles Eesti peaminister.
Ansipi sõnul oleks otstarbekas, et pärast 2013. aastat, kui Eestil tekib tõsisemaid probleeme süsihappegaasi jt heitmetega, võiks Ignalina abil katta 25-30% Eesti energiavajadusest. Eriti kui seal toodetava elektri hind on samal tasemel praegu Narvas toodetava elektri hinnaga.
Leedu peaminister ütles, et Leedu valitsuses on praegu koostamisel seaduseelnõu, milles Leedu teeb ettepaneku seoses suurema vastutusega suurendada Leedu osalust kavandatavas Ignalina tuumaprojektis. "Selle eelnõu saadame kõigele partneritele lähiajal tutvumiseks," ütles Kirkilas. Ansip täiendas, et Eesti sooviks on, et seadusse ei pandaks kirja omanikeringi.
Autor: Gert D. Hankewitz
Seotud lood
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.
Enimloetud
4
Panus oli suurel renoveerimiskaval
5
Ennustab riigivõlakirjadele vähest kauplemist
Viimased uudised
Näeb häid objekte Eestis ja väljaspool
Hetkel kuum
Lagarde: euroala majandus liigub vastutuult
Panus oli suurel renoveerimiskaval
Kas keegi läheb ka vangi?
Tagasi Äripäeva esilehele