Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Poelettidel on mürgiõunad
Eesti Maaülikooli (EMÜ) aianduse osakonna
õunte kvaliteedi uuring näitas, et Eestis müüdavates importõuntes on
mitmesuguseid jääkaineid, mis õuna tervislikkuse kahtluse alla seavad.
Analüüsid näitasid, et Hispaaniast pärit õuntes oli kuus erinevat jääki, Poolast pärit õuntes oli võõraineid kolm. Eesti õuntes jääke ei leitud, kirjutas Eesti Ekspress.
Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) teeb toiduseiret, mille tulemustest on näha, et kui aastal 2000 leidus taimekaitsevahendite jääke 45 protsendis imporditud puu- ja köögiviljades, siis 2006. aastal oli sama näitaja juba 67 protsenti, kusjuures viiel protsendil neist üle lubatud piirnormi.
Rohkem aineid on leitud apelsinidest, mandariinidest, sidrunitest ja viinamarjadest - see tähendab, et need puuviljad on kõige saastunumad, neis on ka kõige kõrgem normi ületavate jääkide hulk. Jääkaineid üle normi on esinenud ka hiinakapsas ja tomatis.
Sügisega saabuvad õunte kokkuostjad
vabastavad aiapidajad üleliigsetest vissidest peaaegu sama hinnaga, kui seda
teevad prügimäed - vahet vaid nõndapalju, et prügilasse õunu viies tuleb
inimestel peale maksta.
Ükski hooneomanik ei soovi keset talve seista silmitsi olukordadega, kus maja kommunaalkulud on paisunud ootamatult suureks või küttesüsteem lakkab hoopis töötamast. Eesti ilm on väga muutlik, eriti sügisperiood öökülmade ja hoogsadudega. Seega tuleb hooned varakult kütteperioodiks ette valmistada ning tegeleda ennetavalt küttesüsteemide hooldusega.