Digiretsept kiirendab tööd

Kõige esimesena kogu e-tervise projektist jõuab kasutusse digiretsept, mis plaanide kohaselt tuleb 1. jaanuaril 2008. aastal. Digitaalne retsept toob patsiendile kaasa eelkõige mugavuse ning kiirema teenindamise.

Praegu tuleb arstil retsepti väljakirjutamiseks vajalik info erinevatest allikatest otsida, mille hankimine võtab oma aja. E-retsepti puhul arst autoriseerib end programmis, et saada ligipääsu patsiendi andmetele. Retsepti kirjutamine on kiire ja lihtne - patsiendi isikuandmed võetakse varem sisestatud andmebaasist, samuti annab programm automaatselt patsiendile soodsaima ravimi soodusmäära, samal ajal kontrollides kõiki sisestatud andmeid haigekassa andmebaasist.

E-retsept on usaldusväärne lüli patsiendi, arsti ja apteekri vahel. Arst sisestab digitaalselt retsepti ja pärast seda on retsepti võimalik välja osta kõikidest Eesti apteekidest. Patsient läheb apteeki retsepti järele, identifitseerides end apteekrile isikut tõendava dokumendiga, mille alusel tal on õigus omale välja kirjutatud ravimeid kätte saada.

Arstid ja apteekrid autoriseerivad end ID-kaardiga, patsiendile piisab ka juhiloast või passist, et saada arsti vastuvõtule ning ravimid apteegist kätte. Kodanikuportaalis enda meditsiinilisi andmete nägemiseks peab ka patsient end autoriseerima ID-kaardi või internetipanga kaudu.

Süsteem võimaldab saada raviarstil ülevaadet, kas patsient on talle kirjutatud ravimi välja ostnud või mitte, mis aitab arstil paremini tuvastada ravi ebaedukuse võimalikku põhjust, kuna mõnikord jätavad patsiendid talle määratud ravimid välja ostmata. Patsient saab kodanikuportaali vahendusel vaadata talle varem väljakirjutatud ravimite infot, mida ta on kasutanud ning selle ravimiga seotud informatsiooni. Kõikidest teda puudutavatest infopäringutest jääb jälg, mida patsient ise saab vaadata kodanikuportaalist oma kontolt päringutest.

"Loomulikult on võimalik, et rakendamise käigus lükatakse tähtaega pisut edasi," ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna ravimipoliitika juhi kohusetäitja Andre Vetka.

Digitaalse terviseloo käivitumisel on Eesti esimeseks riigiks Euroopas, kus kõiki e-tervise teenuseid pakutakse üle riigi. Varasemad analoogsed algatused on Vetka sõnul olnud vaid väga kitsal piirkondlikul tasemel, näiteks ühe piirkonna haiglate ja apteekrite digitaalne infovahetus.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul on arstid ja apteekrid valmis süsteemi kasutama hakkama, sest see muudab nende töö märksa kiiremaks ning tõhusamaks.

Kuna kogu e-terviseloo projekt eeldab kõikidelt kasutajatelt interneti olemasolu, siis on Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusel (RIA) olemas summad, et võimaldada ka maapiirkondadesse internetiühendused, kus neid veel ei ole. Selleks on internetita arstidel ja apteekidel vaja teha vastav avaldus oma maavanemale, kes edastab need omakorda RIA-le.

Digiretsepti kasutusele tulek lihtsustaks apteekrite ja arstide igapäevast rutiinset tööd.

Lasnamäe Tervisekeskuse Apteegi juhataja Kadi Tamm on kuulnud digiretsepti projektist ning on selle kasutuselevõtu suhtes positiivselt meelestatud ja leiab, et see lihtsustab eelkõige apteekrite tööd. "Kui see projekt töötab ilusti nii haigekassal kui ka apteegil, muudab see eksimisvõimalusi väiksemaks," ütles Tamm.

Rapla Perearstikeskuse ülemõde Piret Tamme leiab, et digiretsept on väga teretulnud projekt, see vähendaks mahukat paberimajandust. "Kuigi alguses võib selle programmiga harjumine veidi aega võtta, kiirendab see arsti tööd," lisas Tamm.

Rapla Perearstikeskuses on arvutitega töötatud kuus aastat ning uue tööprogrammiga harjumine peaks toimuma kiirelt.