Naisjuht suurendab kasumit

Eelmisel kevadel kuulutas ajakiri The Economist, et "naisjõud" on maailma majanduses liikumapanevaks jõuks. Aga kui Euroopa majandus tahab muutuda konkurentsivõimelisemaks ja uuenduslikumaks, siis ei piisa sellest, et naised karjakaupa tööjõuturule tulevad. Naisi peab olema rohkem ka juhtivatel kohtadel, nii riigi- kui erasektoris.

Hariduslõhe meestega ületasid Lääne-Euroopa naised juba tükk aega tagasi. Naisi pole mitte ainult ülikoolides rohkem kui mehi, vaid nad näitavad ka paremaid tulemusi, eriti matemaatikas, füüsikas ja informatsiooniteadustes. Ometi ei ole naistudengite akadeemilised saavutused suurendanud nende arvu juhtivatel töökohtadel. Euroopas on naiste osakaal ettevõtete juhatustes endiselt ühekohaline ning sama kehtib ka tipp-positsioonide kohta valitsuses ja akadeemias.

Kui USAs on pea üks viiest ettevõtte juhtivtöötajast naine, siis mandri-Euroopa riikides on naiste-meeste suhe firmade juhatuses parimal juhul 1:20. Teadustöötajate seas on olukord vaid pisut parem: üks kümnest Euroopa professorist on naine. USAs moodustavad samas ülikooli õppejõududest naised enam kui viiendiku.

Euroopa ei saa endale lubada väärtusliku inimkapitali raiskamist ajal, kui Hiina ja India tõusevad ja elanikkond vananeb. Esimesed beebibuumi ajal sündinud on nüüd pensioniikka jõudnud ja töötajaskond Euroopas kahaneb. Et kanda vananemise kulud ja säilitada oma positsioon majandusjõuna, peab Euroopa kõvasti suurendama oma üldist tööhõivet.

Asi pole ainult selles, et isad peavad võtma rohkem osa laste kasvatamisest, vaid ka turg suudab paljuski täita majapidaja rolli. Nagu majandusteadlased Ronald Schettkat ja Richard Freeman on märkinud, ei tööta karjäärinaised tingimata rohkem tunde nädalas kui osalise tööajaga naised või koduperenaised. Nad lihtsalt ostavad toiduostmise, söögitegemise, koristamis- ja muid teenuseid sisse.

Kui Euroopa naised töötavad rohkem tunde kvaliteetsematel töökohtadel, siis suurendab see nõudlust selliste teenuste järele nagu koristamine ja laste järgi vaatamine ning vähendab seega omakorda töötust vähemkvaliteetse tööjõu seas.

Liiatigi, erinevalt tööjõu sissetoomisest ei tõsta kõrgekvaliteedilise naistööjõu kasv tervise- ja pensionikulusid. Naised kasutavad neid hüvesid nagunii, olgu nad kodused või töölkäijad.

Kuna inimesed elavad kauem ja saavad vähem lapsi, nõuab laste kasvatamine väiksema osa lapsevanema elust kui varem. Naised peaksid saama võimaluse püüelda tipptöökohtadele ilma oma viljakust raiskamata ning nende edu julgustaks omakorda madalamatel ametikohtadel töötavaid sookaaslasi, sest naisjuhid kalduvad töötajate palkamisel sooküsimustes tundlikumad olema.

Põhjused, miks haritud eurooplannad ei liigu karjääriredelil edasi, peituvad pigem ärikultuuris, soolistes eelarvamustes ja stereotüüpides kui otseses diskrimineerimises. Meestest koosnevad firmade juhtkonnad ei kipu grupimentaliteedi mõjul naisi enda sekka võtma, isegi kui mehed üksikult võttes seda otsust toetaksid.

Ning samal ajal on üksikutel kõrgemale jõudnud naistel praegu lihtne sattuda nähtavuse-haavatavuse nõiaringi. Senikaua, kuni naisi vaadatakse kui nõrgemat sugu, kannavad nii mehed kui naised oma haavatavuse tunded üle naiskandidaadile. Sellest naisi välistavast grupidünaamikast saab üle vaid siis, kui kriitiline mass naisi kord tipppositsioonidele jõuab.

Kasu sellest oleks tohutu. Uuringud näitavad, et ettevõtted, mille juhtide seas on rohkem naisi, on kasumlikumad kui need, kus naisi on tipptegijate seas vähe. Juhtimisele tuleb mitmekesisus kasuks. Rohkem naisi juhtivatel kohtadel, nii ettevõtetes kui riigitööl, muudab otsuste tegemise protsessi radikaalselt, sest naistel on kalduvuks formaalsustele mitte tähelepanu pöörata ning otse suhelda, ületades organisatsioonisiseseid tõkkeid.

Seega annaks naisi toetav strateegia Euroopale uue hoo, mis lubaks võistelda USA ja Aasiaga. Aasta alguses kehtestas Norra reeglid, mille kohaselt peab mõlema soo esindajaid olema äriühingute ja riigiasutuste nõukogudes vähemalt 40%. Ettevõtteid, mis uutele reeglitele ei vasta, võib ähvardada laialisaatmine kohtu poolt. Ka Hispaania peaminister José Zapatero tegi hiljuti samasuguse ettepaneku soolise tasakaalu tagamiseks oma riigi äris ja poliitikas.

Norra suurepärast eeskuju peaks järgima kogu Euroopa, et ületada soolise erapoolikuse ja stereotüüpide kultuuri. Kuid ka naised ise peavad kohanema. Tippametikoht nõuab rohkem kui vaid kahepäevast töönädalat. Kui naised tahavad võtta endale kohustusi, mis pikka aega on olnud meeste õlul, peavad nad loobuma nende tööde tegemisest, mis on neid hoidnud madalamatel töökohtadel.

Copyright: Project Syndicate, 2007. www.project-syndicate.org

Autor: Heleen Mees