Euroopa ei saa endale lubada väärtusliku inimkapitali raiskamist ajal, kui Hiina ja India tõusevad ja elanikkond vananeb. Esimesed beebibuumi ajal sündinud on nüüd pensioniikka jõudnud ja töötajaskond Euroopas kahaneb. Et kanda vananemise kulud ja säilitada oma positsioon majandusjõuna, peab Euroopa kõvasti suurendama oma üldist tööhõivet.
Asi pole ainult selles, et isad peavad võtma rohkem osa laste kasvatamisest, vaid ka turg suudab paljuski täita majapidaja rolli. Nagu majandusteadlased Ronald Schettkat ja Richard Freeman on märkinud, ei tööta karjäärinaised tingimata rohkem tunde nädalas kui osalise tööajaga naised või koduperenaised. Nad lihtsalt ostavad toiduostmise, söögitegemise, koristamis- ja muid teenuseid sisse.
Kui Euroopa naised töötavad rohkem tunde kvaliteetsematel töökohtadel, siis suurendab see nõudlust selliste teenuste järele nagu koristamine ja laste järgi vaatamine ning vähendab seega omakorda töötust vähemkvaliteetse tööjõu seas.
Liiatigi, erinevalt tööjõu sissetoomisest ei tõsta kõrgekvaliteedilise naistööjõu kasv tervise- ja pensionikulusid. Naised kasutavad neid hüvesid nagunii, olgu nad kodused või töölkäijad.
Kuna inimesed elavad kauem ja saavad vähem lapsi, nõuab laste kasvatamine väiksema osa lapsevanema elust kui varem. Naised peaksid saama võimaluse püüelda tipptöökohtadele ilma oma viljakust raiskamata ning nende edu julgustaks omakorda madalamatel ametikohtadel töötavaid sookaaslasi, sest naisjuhid kalduvad töötajate palkamisel sooküsimustes tundlikumad olema.
Põhjused, miks haritud eurooplannad ei liigu karjääriredelil edasi, peituvad pigem ärikultuuris, soolistes eelarvamustes ja stereotüüpides kui otseses diskrimineerimises. Meestest koosnevad firmade juhtkonnad ei kipu grupimentaliteedi mõjul naisi enda sekka võtma, isegi kui mehed üksikult võttes seda otsust toetaksid.
Ning samal ajal on üksikutel kõrgemale jõudnud naistel praegu lihtne sattuda nähtavuse-haavatavuse nõiaringi. Senikaua, kuni naisi vaadatakse kui nõrgemat sugu, kannavad nii mehed kui naised oma haavatavuse tunded üle naiskandidaadile. Sellest naisi välistavast grupidünaamikast saab üle vaid siis, kui kriitiline mass naisi kord tipppositsioonidele jõuab.
Kasu sellest oleks tohutu. Uuringud näitavad, et ettevõtted, mille juhtide seas on rohkem naisi, on kasumlikumad kui need, kus naisi on tipptegijate seas vähe. Juhtimisele tuleb mitmekesisus kasuks. Rohkem naisi juhtivatel kohtadel, nii ettevõtetes kui riigitööl, muudab otsuste tegemise protsessi radikaalselt, sest naistel on kalduvuks formaalsustele mitte tähelepanu pöörata ning otse suhelda, ületades organisatsioonisiseseid tõkkeid.