Eurole ülemineku osas oldi eri meelt. "Eurole tuleb üle minna niipea kui võimalik," ütles peaminister Andrus Ansip. Keskerakonda esindav Kadri Must ja Eestimaa Roheliste eestkostja Marek Strandberg jäid selles küsimuses tagasihoidlikuks ja viitasid pigem leppimisele tõsiasjaga, et euro tuleb nagunii.
Kõige enam küttis kirgi Reformierakonna loosung, mis lubab viia Eesti järgmise 15 aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka. Selle järgi peaks Eesti saama Euroopa Liidus netomaksjaks, mis tähendab, et liikmemaks oleks suurem kui abiraha Brüsselist. IRLi esindav Taavi Veskimägi suhtus sellesse väga skeptiliselt. "Eesmärk on muidugi tore, kuid meie liigume praegu pigem vastassuunas, sest valitsusega, kes vähendab kulusid hariduse vallas, pole see kindlasti võimalik," nentis ta.
"Netomaksjaks saamine on suur rõõm ja see, et härra Veskimägi hariduskulutustest aru saanud ei ole, on tema isiklik probleem," ütles Ansip.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Leiti, et vajalik on ka Euroopa Liidu edasine laienemine Gruusia, Ukraina ja Moldova osas.
"Viimane laienemine osutus üliedukaks ja see on märk ka tulevikuks," ütles Ansip. "Eelkõige peab selleks muidugi olema soov ja suutlikkus, mis väljendub juba läbirääkimiste käigus," rääkis sotsiaaldemokraate esindav Sven Mikser. Rahvaliitlane Villu Reiljan suhtus positiivselt ka Eesti kogemuste müümisse liitumissooviga riikidesse. "Kindlasti tasub oma kogemusi edasi anda, sest uutel soovijatel pole mõtet jalgratast uuesti leiutama hakata."
Täielik üksmeel saavutati ainult ühes küsimuses - spetsiaalset euroministrit pole vaja.