Pealinn väänab Tallinna Sadama käsi

Artikkel

- Uudised
- Kadi Heinsalu
- 20. veebruar 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pealinn väänab Tallinna Sadama käsi
Linnavalitsuse komisjon otsustas detsembris sadamaga kooskõlastamata, et ostab ASilt Tallinna Sadam administratiivhoone jaoks 15 000 ruutmeetrit Petrooleumi tänaval hinnaga 50 miljonit krooni. Turuhinda arvestades oleks hind vähemalt kaks korda kõrgem. Tallinna Sadama reformierakondlasest nõukogu esimees Neinar Seli pole hinnaga nõus, ta pole sellisest summast isegi kuulnud.
Linnavalitsuses oli teada, et tuleval aastal hakkavad Kadrioru ja kesklinna piirile ehitatavale 1. kaile silduma Tallinki uued hiigellaevad. Sadama laiendus eeldab liiklusskeemi muutmist ja see on mänginud trumbid linnavalitsuse kätte, kellega tuleb need muudatused kooskõlastada.
Tallinki uued laevad toovad kesklinna senisest 40% rohkem veoautosid. See Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna sõnum eelmisel reedel linna merekomisjonis oli uudiseks, mida abilinnapea Kalev Kallo ei suuda siiani uskuda. Linna transpordiameti juht Mati Songissepp arvutas välja, et autode rivi peaks sel juhul olema 36 kilomeetrit pikk, ja oli pahane, et kuulis asjast esimest korda.
"Tuleb väga palju investeerida, millega linn pole arvestanud," sõnab Kallo töökabineti laua taga Lõunasadama eeleskiisi lapates. "Arvan, et numbrid on neil ka liiga optimistlikud." Eelmisel aastal saabus ja lahkus kesklinnast Tallinki laevadega 115 000 veoautot ja 240 000 sõiduautot.
Sadamal on Tallinki vaja, sest see on suurim operaator ja sadamatasude maksja. Sealt tulevad pooled reisijad ja autod. Kahe uue laeva tõttu on Tallinna Sadamal vaja kiiremas korras lisaks veoautode tunnelile Kadriorgu ka uusi bussiliine.
Põhjaväil, kust bussid liikuma hakkaksid, saab märtsis heal juhul alles ehitusloa ja valmib aastate pärast. Veoautode tunnel maksab 250 miljonit krooni ja selle ehitab sadam Neinar Seli kinnitusel ise. Kõik need autod peavad aga kuidagi linnast välja Peterburi maanteele saama.
Võtmeküsimus ongi, kes tegeleb autodevooga siis, kui see Lauluväljaku mäe juures tunnelist päevavalgele vurab. "Kindlasti ummistaksid autod linnateed ära," kaalutleb Kallo. Seega tuleks palju teid ümber ja juurde ehitada. Kallo sõnul on see rohkem Tallinna Sadama ning tema omaniku riigi mure. Ja Kallo räägib mõistujuttu sõbralikust koostööst uue administratiivhoone osas.
Plaan on lihtne: sadamal on teede ja tunneliga kiire ja tulemuse nimel tuleb järele anda. "Ultimaatumitega ei jõua kuhugi," kinnitab Kallo ja lisab humoorikalt: "Võib vabalt juhtuda, et Tallinna Sadam ei tahagi maa eest raha, vaid hoopis maksab veel pealegi." Kallo hinnangul oleks parim lahendus ehitusõiguse seadmine, mis tähendab, et linn võtab maa aastateks rendile.
Praegu pole Tallinna Sadama juhtkond ja nõukogu aga kindlad selleski, kas tahavad osa mereäärsest maast linnale müüa. "Üks ühiskondlik hoone sinna peaks tulema, aga ka kunstiülikool on huvi tundnud," räägib Seli. Nõukogu pole linna ostusoovi arutanud ja Seli rõhutab, et sadam tahab turuhinda.
Tallinna Sadama nõukogu juhib küll reformierakondlane, aga nõukogus on ka keskerakondliku linnavalitsuse juhte, näiteks Vilja Savisaar ja Toomas Vitsut.
Tallinna Sadama ASi juhtkond suhtub ettevaatlikult Kadrioru piirkonna visioonis olevasse 6 meetri kõrgusse promenaadi, mis peaks kulgema üle sadama maade ja mille rajamise paneks linn sadama õlule.
"Oleme nii aru saanud jah," sõnab Tallinna Sadama infrastruktuuri arenduse osakonna juhataja Hele-Mai Metsal ettevaatlikult.
Ta räägib, et promenaadi hind on linna arvutuste järgi 750 miljonit krooni, kuid nende arvutus näitas, et vähemalt kolm korda rohkem. Promenaad kulgeks piki mere äärt, alates Pirita tee lõikumisest Kadrioru pargiga ja lõppedes Vanasadamas.
Estakaad on nii tugev, et sinna istutatakse puud ja ehitatakse majad. "Meie arvates on see objekt keerukuselt võrreldav Saaremaa silla ehitamisega," sõnab Metsal.
Abilinnapea Kalev Kallo jahutab promenaadi-hirmu maha. "See on nii suur projekt, et on selge, et enne 15 aastat ei tule midagi," sõnab ta.
Kadrioru ja kesklinna piiril asuv Petrooleumi tänav on praegu räämas, katkistest plankudest ääristatud põlenud majatükke täis ala.
Näoga mere poole seistes jääb vasakule uus kai ja paremale endine lõbustuspark. Kaugemal on näha Liivaoja elamukvartalit.
Tallinn valis Petrooleumi tänava rae asukohaks juba mullu suvel, kuid arhitektide nõudmisel tehti uus voor. Võeti ette kümmekond pakkumist Vanasadama ja Linnahalli piirkonnas, valikusse kaasati arhitektide liit.
Ärimeeste küsitud hinnad olid krõbedad: Arco Vara tahtis endise spaa krundi eest 850 miljonit krooni, Merko soovis vastu krunti kesklinnas ja Ühinenud Kapital koos Skanskaga küsis 700 miljonit krooni. Overall ei olnud oma krundist üldse nõus loobuma.
Jällegi jäi sõelale vaid Tallinna Sadama maa Petrooleumi tänaval, sest selle juurde saab linn võtta tasuta tüki reformimata riigimaad. Kinnistu nummerdati asukohaks nr 1 ja detsembri lõpus ühe istungi protokolli kirjutas komisjoni juht Jaan Kurm: "Asukoha nr 1 võõrandamisega ollakse nõus ja hinnasoov on 50 miljonit krooni ning on võimalik läbi rääkida ka järelmaksu osas."
Tallinna Sadama esindaja koosolekul seda asukohta ei hääletanud. Samalt koosolekult marssis välja arhitektide liidu esindus, sest nad jäid asukoha osas eriarvamusele.
Arhitektide liidu juhatuse liikme Indrek Allmanni sõnul on valitud vale koht, seda ei toeta liiklusskeemid ega üldine linnaruum. Arhitektide liit oleks peahoone paigutanud praeguse kiirlaevade C-terminali ja parkla asemele, kuid Tallinna Sadam ei näe kümne aasta jooksul selleks võimalust.
Linn kuulutab peahoone arhitektuurikonkursi välja märtsi lõpus. Allmanni andmetel boikoteerivad Eesti arhitektid konkurssi, nagu boikoteerisid skulptorid merre kerkivat Kalevipoega.
Uus peahoone pidi valmima enne Tallinna kultuuripealinnaks saamist 2011. aastal, kuid abilinnapea Kalev Kallo sõnul pole tähtaeg enam reaalne. Maja maksaks praeguste hindadega 600 miljonit krooni.
Arhitektid protestivad uue Tallinna administratiivhoone vastu, sest pole teada, mis hakkab toimuma. Kas pääs hoonesse tuleb esimeselt või teiselt korruselt. Kus suunas ja millisel kõrgusel paiknevad sidusad haljasalad. Millised on inimeste ja transpordi liikumissuunad hoone ümber, kavandatud tramm peaks ka teisel tasandil paiknema.
Ilma teisel tasandil paikneva haljasalata satub linnaehituslikult niivõrd eriline hoone suure transpordimagistraali, sadama parkla ja mere vahele kotti, süvendades võimu võõrandumist rahvast. Juttu, et linnavalitsusega suheldakse interneti teel, saab endale lubada vaid Eesti poliitik. Mujal hakataks valjult naerma.
Hetkel kuum