Keskpank tõstis taas intressi

Alates 2005. aastast juba seitsmendat korda tõusev Euribor peaks stabiliseerima Euroopa majandust ja alandama inflatsiooni. Uuesti vaadatakse intressi üle juba juunis.

Eile pärastlõunal Frankfurdis pressikonverentsil esinedes jäi Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet siiski tagasihoidlikuks ning vältis tulevikuennustusi. Küsimusele, kas baasintressiga ollakse nüüd tippu jõudnud, vastas ta, et ei kasutaks sellist väljendit. "Kõik sõltub olukorrast," nentis ta.

Varasemate intressimuutmiste pressikonverentsidel on Trichet alati rõhutanud, et see on ikka veel liiga madal, eile aga kasutas ta väljendit "mõõdukas". Seda võtsid kohal viibinud keskpanga juurde atesteeritud ajakirjanikud kui vihjet sellele, et juunis võib järjekordne tõus ära jääda.

Keskpanga eilset otsust põhjendas Trichet eurotsoonis toimunud "robustse laenamisega". Nimelt oli jaanuaris eurot kasutavate riikide eraisikute laenukoormus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes tervelt 10,7% suurem. "See on terve euro kasutuse aja suurim laenubuum," ütles Trichet.

Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna arendusspetsialist Maarja Kaljulaid ütles, et intressimäärade tõus mõjub Eesti majandusele stabiliseerivalt.

"Juba praegu on näiteks kinnisvaraturul märgata hinnatõusu pidurdumist, mis on teatud määral tingitud intresside tõusust. Aga eelkõige toob Euribori tõus kodulaenuturul kaasa ujuva intressiga laenu võtnud klientide maksekoormuse suurenemise," sõnas Kaljulaid.

Intressimäärade muutumine mõjutab ka kliendile pakutavat maksimaalset laenusummat: näiteks intressi tõustes 4% tasemelt 4,5% tasemele tähendab see 10 000kroonise netopalgaga kliendile ca 50 000 krooni võrra väiksemat laenusummat, lisas Kaljulaid.

Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna rahapoliitika allosakonna juhataja Raoul Lättemäe sõnul ei pruugi eilne intressitõus siiski veel laenuvõtmist väga mõjutada, sest ka palgatõus on olnud suur.

Inflatsioon stabiliseerus Euroopas veebruaris keskmiselt 1,8 protsendile, olles asunud allpool 2% piiri tervelt kuus kuud.

See tähendab, et Euroopa Keskpank täitis esmakordselt pärast 1999. aastat oma prognoosi selles vallas.

Samas kardab keskpank, et algab üle-euroopaline palgatõusunõudlus, sest suurettevõtted avalikustavad pidevalt oma rekordilisi kasumeid ja müüginumbreid.

Näiteks Saksamaa suurim ametiühing IG Metall nõuab 6,5protsendist palgatõusu enam kui 3,4 miljonile töölisele. Suur palgatõus tooks aga kaasa inflatsiooni kiirenemise.