Veepiiri nihutamine läks mullu jälle hoogu

Ehituskeeluvööndi laius on looduskaitseseaduse järgi siseveekogu puhul 25-50 meetrit ja merekaldal 100 meetrit. Erandi uue maja ehitamiseks lähemale annab keskkonnaminister, kellele esitab taotluse kohalik omavalitsus. Tänavu on esitatud vaid üksikuid taotlusi.

Erandi sai 2006. aastal teiste seas Viimsi vallas Prangli saarel 7,7 ha kinnistu kruntideks muutnud Valdur Kahro, kes viibib aprillini Belgias ega tahtnud telefonis midagi rääkida. Teiste seas on temalt krundi ostnud Viimsi abivallavanem Toivo Kratt, kauaaegse Viimsi vallajuhi Ants Savesti firma, Kelvingi paadisadama juhatuse liige Avo Freibach ja Viimsi ettevõtja, alkoholi jae- ja hulgimüügifirma OÜ Grape omanik Peeter Sepper, meediaärimees Hans H. Luik.

Jõelähtme külas Vahtramäe 3 ha suurusele kinnistule väikest elurajooni plaaniv ettevõtja Harri Amber rääkis, et taotles vallalt erandit mitu aastat, enne kui volikogu selle heaks kiitis ja keskkonnaministrile saatis. Veel on luba vormistamisel, sest minister soovis täiendavaid dokumente. "Volikogud muudkui vahetusid, läbisime kõik protseduurid, nagu vaja," kirjeldas Amber asjade käiku. Tema plaanitavad majad tuleksid Pirita jõest 40-45 meetrit. Kõrval on aga uuselurajoon, kus majad on jõest vaid 30 meetri kaugusel keskkonnaminister Heiki Kranichi 2002. aastal antud loal.

Lagedi alevikus 3600ruutmeetrisel kinnistul jõepiiri vähendamise saavutanud ettevõtja Ülo Lutter lisas, et temalgi võttis erandi saamine kolm aastat. Ta tahtis krunti poolitada, et poja maja jõele lähemale ehitada. "Pärast selgus, et seal poleks ministri erandit vaja läinudki, pealegi jookseb asfalttee jõe ja majakoha vahelt läbi," selgitas ta.

Praegune Harku vallavolikogu liige, ettevõtja Arno Hirtentreu sai 2004. aastal mere veepiiri erandi, kuna tema 3,8 ha suurune krunt oli 85 m lai, aga ulatus pikalt maa poole, kus kaks maja oli juba ees. Kõrval oli kaitsealune riigimets. "Eks öeldakse, et mets on vaese mehe kasukas. Mere ääres on ikka üsna tuuline," rääkis ta soovist metsas elada.

2005. aastal sai jõepiiri erandi professor Gabriel Hazakule ja endisele TTÜ rektorile Andres Keevallikule kuuluv 0,5 ha suurune maatükk Vääna-Jõesuus. Hazaku sõnul kerkib maja kindlasti jõest kaugemale kui 50 meetrit.

Vääna-Jõesuus sai 2004. aastal erandi ka Vilsandil ja Keila-Joa nomenklatuuri suvituskülas suvilat omanud Aleksander Froši hektariline kinnistu. Nüüd on kinnistu omanik Eduards Salbijevs. Harku abiallavanem Sulev Roos rääkis, et erand anti maatüki kitsuse tõttu.

Harku vallas sai 2004. aastal merepiiri erandi pianist Kalle Randalu, kes sai pärijana 14 ha maad ja tegi selle paljudeks kinnistuteks. Roosi sõnul maju veel pole, kuid Randalu lubas krundid müüa vaid tuntud muusikutele.

Suurem osa volikogudest läbi läinud Harjumaa veepiiri vähendamise taotlusi saab keskkonnaministrilt loa.

Lisaks ühele keeldumisele (Kuusalu vald, Osa üldplaneering) andsid keskkonnaminister Villu Reiljan ja tema mantlipärija Rein Randver 2006. aastal 14 luba Tallinnas ja Harjumaal veepiiri vähendamiseks ja viis selgitust, mis tähendab, et pärast lisadokumente võib luba ikkagi tulla.

2005. aastal tuli ministrilt viis keeldumist ja üheksa nõustumist või selgitust. Ka 2004. aastal andis keskkonnaminister 19 luba või selgitust, ja keeldus koos selgitusega vaid korra (Padise vald, Vintse küla).