- OMX Baltic−0,25%298,22
- OMX Riga−0,43%887,51
- OMX Tallinn−0,1%2 053,61
- OMX Vilnius−0,37%1 201,73
- S&P 5000,14%6 305,6
- DOW 30−0,04%44 323,07
- Nasdaq 0,38%20 974,17
- FTSE 1000,23%9 012,99
- Nikkei 225−0,39%39 664,55
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,4
- OMX Baltic−0,25%298,22
- OMX Riga−0,43%887,51
- OMX Tallinn−0,1%2 053,61
- OMX Vilnius−0,37%1 201,73
- S&P 5000,14%6 305,6
- DOW 30−0,04%44 323,07
- Nasdaq 0,38%20 974,17
- FTSE 1000,23%9 012,99
- Nikkei 225−0,39%39 664,55
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,4
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Voldemar on voldemar
"Pealkiri "Voldemar" ongi kõige täpsem žanrimääratlus," ütleb lavastaja Merle Karusoo ning lisab, et näidendi laadi kirjeldamiseks ta õiget sõna leida ei oska. Kõlbaksid ka "panso" või "kivirähk", sest autorit ja tema kangelast ühendab mitu sarnast joont.
Poisikesena soovis Panso saada klouniks ja kirikuõpetajaks, need mõlemad poolused on tema sees olnud kogu aeg. Ka Kivirähka hindab Karusoo kui väga tõsist ja tundlikku autorit, kelle loomingut ainult naljaks pöörates ollakse pealiskaudne.
Kas tema looming on tulemusena pigem koomiline või pigem traagiline, sõltub viisist, kuidas kaks poolust kokku pannakse. "Aga mõlemad mehed hindavad minu meelest kõige kõrgemalt nende asjade kombinatsiooni," lausub Karusoo.
"Voldemari" tegevus toimub aastal 1955 Nõmme rongis, teekond Kivimäelt Balti jaama kulgeb reaalsuse ja kujutluse, tõsielu ja mängu hoos.
Noor Voldemar Panso sõidab oma lavastuse "Kuningal on külm" esietendusele, autori tahtel on temaga kaasas sõbrad - nii need, kes annavad algul sõrme, hiljem aga terve käe nõukogude võimule, kui ka need, kes uputavad oma elu viinasse. On õpetajad, kelle tööd Voldemar hiljem jätkab. On armastatu, kellest ometi mitte iialgi ei saa tema naist. On vanad ja noored näitlejad ning Voldemari isa, eriskummaline mees, kes ehitas oma kätega oreli ja tahtis aiavärava kohale püstitada kõrge kellatorni, mis näitaks aega tervele Nõmme rahvale.
"Kõik need inimesed on pärit Panso päevikutest," selgitab autor Andrus Kivirähk ja lisab, et nad on pisut veidrad ja naljakad nagu Panso isegi. Näidend on teatrimehest, kes sai selleks, kellena Eestimaa teda tunneb, segaste aegade ja teel varitsenud karide kiuste. "Muidugi pole see näidend üksnes Voldemarist," lausub autor.
Ülemöödunud aasta lõpul avanenud Voldemar Panso arhiiv on andnud võimaluse panna kirja dokumentaalsel algmaterjalil põhinev lugu. Kõik, millest see räägib, on olnud, samuti on loo tegelased olemas olnud. Paljud neist on lihtsalt näidendis üheks kokku kirjutatud.
Kuigi Merle Karusoo on ise tuntud dokumentalist, palus ta Pansost jutustava loo kirja panna Andrus Kivirähal.
"Panso teema on sedavõrd laiahaardeline, et selle ühte näitemängu kokku surumine oleks võtnud rohkem kui aasta," põhjendab lavastaja. Kiviräha poole pöördus ta aga seetõttu, et hindab kirjaniku teatritundmist ja armastust teatri vastu.
Teatriajalugu või Panso biograafiat käsitlevale lühikursusele pole Merle Karusoo arvates tulevasel vaatajal enne etendusele tulekut vaja minna.
"Teadmised on nagu need on ja kontekst on nagu ta on," selgitab lavastaja. Panso elas oma ajas nagu kõik teisedki tema ajal sündinud inimesed. Selle aja märgid kas on vaatajale tuttavad või mitte, ta kas tunneb seda aega või ta ei tunne ning selle aja teatrit eraldi tunda vaja ei ole.
Hetkel kuum
Kas Panso õpilaseks olemine teeb "Voldemari" lavaletoomise kergemaks või raskemaks, Karusoo hinnata ei oska. Küll aga on ta kindel , et osalise ajakaaslasena on tal kindlasti kergem Panso aega tajuda kui neil, kes seda aega tagantjärele tundma õpivad.
Osades Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Guido Kangur, Mari-Liis Lill ja Viire Valdma.
Autor: Ülle Hallik
Enimloetud
2
Hinrikus: samm vähendaks aktsionäride demokraatiat
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hinrikus: samm vähendaks aktsionäride demokraatiat
Podcastid
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tagasi Äripäeva esilehele