Kutseharidus tagab töö ja palga

Erialavalikul jäi talle silma kujundaja eriala, mis ei tundunud kuiv ja igav, ka tööle saamise võimalus paistis suur. "Usun, et kõik ei pea minema õppima ärikorraldust või mõnda muud sellist pehmet eriala," mainib Kristi ning toonitab, et vaja on hoopis konkreetse ameti oskajaid.

Kutseõppe plussina toob Kristi välja võimaluse käia praktikal, avardada silmaringi ja saada esmased töökogemused varakult kätte. Kristi jaoks kasvaski praktikast välja kindel töökoht, mida ettevõte talle pärast praktikaaja lõppu pakkus.

"Pärast kutsekooli oled sa koolitatud välja väga konkreetse eriala jaoks ja saad asuda kohe kindlale tööpostile tööle," toonitab Kristi. Tema meelest suhtuvad noored kutsekoolidesse negatiivselt seepärast, et ühiskonnas on kinnistunud arusaam, mis näeb edukana neid, kes lõpetanud ülikooli. "Paraku ei saa kõik töötada juhtivatel kohtadel," tõdeb Kristi. "Tänapäeval on palju noori, kes on küll kõrgelt haritud, aga nad ei leia õpitule rakendust."

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli esimesel kursusel kokandust õppiv Liis Kuusemäe peab kutseõpet mõttekamaks kui gümnaasiumi. "See on loll jutt, et pärast kutsekat ei saa ülikooli. Minu enda õpetajadki on kunagi kutseka lõpetanud ja ülikoolis ära käinud," kummutab Liis ekslikku arvamust.

Liisi sõnul õpib kutsekoolides üsna palju ka neid noori, kes tahavad pärast lõpetamist ülikooli minna. Neiu toonitab, et neil, kel vastava koolituse läbimise tõend taskus, on kergem hiljem tööd leida. "Kutsekool ei ole üldse nii jube koht, kui arvatakse."

Kutsekooli eelis on Liisi meelest ka selles, et keskenduda saab endale huvipakkuvatele ainetele. "Päris paljud tuttavad gümnaasiumiõpilased virisevad, miks nad peavad kõike õpetatavat nii läbi ja lõhki teadma. Seevastu kutsekoolis valid sa omale eriala ja saad teada kõik, mis selleks teada on vaja, et kunagi omal alal tööd teha."

Liisi on õpitava erialaga väga rahul. Tema eesmärk on lõpetada kool, omandada amet ja saada endale enne jalad alla, kui ta kuhugi edasi õppima läheb.

Pärnu Kutsehariduskeskuse infotehnoloogia eriala lõpetanud Ardo Tilk peab kutseõpet väga vajalikuks. Noormees arvab, et kõik ei saa ja ei peagi ülikooli minema. Kutseharidusega automehaanikuid, tislereid ja kokkasid on tunduvalt rohkem vaja kui ärijuhte.