Laenureklaamid mõjuvad tarbijatele häirivalt ja agressiivselt

Tarbijakaitseameti tellimusel viidi Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi uurimus tarbijakaitse olukorra kohta Eestis.

Analoogset tarbijakaitseteemalist küsitlust on läbi viidud juba alates 1998. aastast. Uurimuses selgitatakse välja, millistes olukordades tarbijate õigusi sagedamini rikutakse, milline on tarbijate informeeritus oma õigustest, kuidas saavad tarbijad aru peamistest lepingutingimustest, kuidas mõjutavad reklaamikampaaniad tarbijate ostukäitumist jms. Sel aastal lasi tarbijakaitseamet esmakordselt uurida ka inimeste suhtumist viimasel ajal palju kõlapinda tekitanud tarbimislaenudesse.

Küsitlustulemused näitasid muuhulgas seda, et reklaamide ajel on tarbimislaenu 2006. aasta jooksul võtnud 17% ehk ligi viiendik vastanutest, 9% kavatseb seda tõenäoliselt võtta sel aastal. 60% vastajaist ei ole viimasel aastal reklaamide mõjul laenu võtnud ega kavatse seda ka lähima 12 kuu jooksul teha. Üle 40% vastanutest leidis, et tarbimislaenude reklaamid mõjusid häirivalt ja agressiivselt. “See on tõsiseks signaaliks laenuandjatele”, leiab Tarbijakaitseameti peadirektor Helle Aruniit. Laenureklaamidesse positiivselt meelestatuid oli vaid 9% vastanud inimestest ning ükskõikselt suhtus 40% vastanutest. Keskmisest kergemini võtavad laenu mitte-eestlastest noored.

Lisaks selgus küsitluste tulemusest, et 2006. aastal suurenes reklaami mõju ostukäitumisele, kuid eriti just noorematel ja vene rahvusest tarbijatel. Samuti suurenes ostjate pettumus ostetud kaupades ja teenustes. Reklaamikampaania mõjul ostsid 2006. aasta jooksul kaupu või teenuseid ligi pooled vastanuist (48%). Neist 61% jäid ostetuga rahule, ülejäänud aga pettusid. 70% juhtudest oli rahulolematuse põhjusteks pettumine kvaliteedis või pakkuja lubadustes.

Reklaami ja laenude kõrval uuriti veel inimeste kogemusi nende tarbijaõiguste rikkumisel. Uuringu tulemuste järgi esines kõige sagedamini tarbijaõiguste rikkumisi toidukaupade ostmisel (koguni 59%-l ostjaist). Endiselt arvestati tarbija õigustega kõige vähem väikepoodides ja turgudel, kus rikkumist koges 40% vastajatest. Rikkumiste suurenemist täheldasid tarbijad aga kõikides ostukohtades. Rikkumised suurenesid kõige enam suurtes kaubanduskeskustes, kus rikkumist koges eelmise aasta 18% asemel koguni 27% vastanutest. Õiguste rikkumist täheldasid sagedamini mitte-eestlased.

2006. aastal sagenesid probleemid ka kaabellevi-, telefoni- ning andmesideteenustega, kokku väitis nii 40% vastanutest. Iga kolmas vastaja oli kimpus ehitus-ja remonditeenustega.