Taal: Lipstok, anna tuld

Järgnevad Olari Taali mõtted.

Kas või minutaoliste provokaatorite pihta, kes küsivad, mida teie olete teinud või tegemata jätnud, et olukord on nüüd selline, mille puhul Jaapanis oleks autundega ametnikud oma soolikad talumatust häbist töökoha treppidele laiali laotanud.

Millise enesestmõistetavusega räägiti mõni aasta tagasi, kuidas Euroopa Liidu rahanduspoliitiline pailaps Eesti kohe euro kasutusele võtab. Kroon jääb veel aastateks ja igal aastal maksame suhkrutrahvi suurusjärgus euro vahetuskulu, rääkimata usalduse kaotamisest investorite silmis, kuna riiki, kes ei ole võimeline pidama väikest võidukat sõda inflatsiooniga, tuleb suhtuda suure ettevaatusega. Tõenäoliselt on järgmine euroalaga ühineja hoopis Slovakkia, kes sai hakkama trikiga, mille tagajärjel sisuliselt revalveeris oma krooni kaheksaprotsendiliselt. Loomulikult kolib inflatsioon Slovakkiast pahade asjade maale.

Horvaadid on aga näiteks välisraha sissevoolu reguleerinud sellega, et 55 protsenti sissetulevast välislaenurahast paigutatakse intressita keskpanka kohustuslikku reservi, küll ei kehti selline piirang omamaistele säästudele.

Et olla oma provokatsioonides järjekindel ja vihastada võimalikult paljusid inimesi, pakun inflatsiooni ohjamiseks välja mõne tegevusjuhise. Esiteks peab Eesti Pank lõpetama intressi maksmise kohustuslikele reservidele, samaaegselt ei arvata kohustuslike reservide hulka enam kodumaiseid hoiuseid ja reservi määra suurendatakse 25 protsendini. Teiseks lõpetab Eesti valitsus tulumaksu tagastamise laenuintresside eest ja külmutab avaliku sektori palgafondi. Kolmandaks, Eesti Pank, tuginedes kehtivale krooni tagamise seadusele, mis lubab tehnilise kõikumise piirmääraks kolm protsenti, kõigutabki krooni üles ehk revalveerib seda 2,9 protsenti (devalveerimine on õnneks seadusega keelatud). Inflatsiooni ohjamiseks on kõik vahendid head.