• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,55
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,55
  • 18.04.07, 09:26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti energiamajanduses valitseb hambutu süsteemitus

Eesti peab seadma eesmärgiks toota kogu vajaminev kütus ja energia Eestis. Valitsus tugineb seni arusaamatult peamiselt Eesti Energia kompetentsile.
Fossiilsete kütuste tarbimise kasv ning nende tootmiskõvera maksimumi tõenäoline ületamine on sundinud enamikku riike senisest põhjalikumalt tegelema energeetika pikaajalise jätkusuutlikkuse kavadega, kirjutas Ärileht.
On tähelepanuväärne, et Eesti kaevandab ainuüksi põlevkivi primaarenergiaallikana rohkem kui on kogu majanduse energia lõpptarbimine, vastavad arvud 2005. aastal olid 131 PJ (pentadz?aul =1015J) ja 113 PJ. Siin tuleb märkida, et tegu on kõigi energialiikide summaarse tarbimisega, mitte vaid elektroenergeetika näitajatega, millega ajakirjanduses sõnavõtjad viimasel ajal energeetikat kahetsusväärselt võrdsustavad.
Elektrienergia osa Eestis oli 2005. aastal kõigest 19% kogu energiatarbimisest. Samas läheb valdav enamik kaevandatud energiast “vileks”. Teisisõnu – Narva jõe soojendamiseks, kasutatakse elektritootmisel ära, kaob transportimisel jne. Nii tekibki olukord, kus oleme sunnitud importima energiakandjaid mahus 80 PJ aastas ehk kuni kolmveerand kogutarbimisest. Totter olukord ning üks paljudest põhjustest, miks me oleme energiaressursi madala kasutusefektiivsuse tõttu Euroopa Liidu energiaintensiivsuse pingereas koos Leeduga konkurentsitult eelviimasel-viimasel kohal, ligi 1200 toe/M€’95 SKP (toe – tons of oil equivalent; M€’95 SKP – miljonit SKP-eurot 1995. aasta vääringus; lihtsustatult õlitonni ühe miljoni SKP euro kohta). Võrdluseks – Taani 120, Austria 170.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Põlevkivi otsekütmise apologeetide poolt Narva Elektrijaamades rakendatud paljukiidetud tsirkuleeriv keevkihttehnoloogiaga põletamine on oma umbes 36-protsendise elektritootmise kasutusefektiivsusega kahjuks aga võrreldes muu maailma suundumustega samuti eilne päev. Nii rakendatakse praegu tehnoloogiaid – näiteks ülerõhuga keevkihttehnoloogia –, mis saavutavad 44–46-protsendise elektritootmise netoefektiivsuse. Kui siia lisada ka üldine suundumus jäätmevabale tootmisele, siis võib teha ühese järelduse: põlevkivi otsepõletamisel praegu kasutatava tehnoloogia alusel pole pikka perspektiivi. Põlevkivi ise aga on ja jääb Eesti olulisimaks energiakandjaks veel mitmeks aastakümneks.
Arvestades, et elektroenergeetikas laiutab Eesti ümber tootmisvõimsuste defitsiit ning uute energiavõimsuste rajamine on avatud energiaturu tingimustes valuline ja pikk protsess, peame oma elektriga ning energeetikaga laiemalt ise hakkama saama.
Seetõttu on uute põlevkivitehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt Eesti energeetika lähiaastate peamine ülesanne.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele