Nädala nägu: Türgi kriis

Õigluse ja arengu partei on oma olemuselt islamierakond ja riigis hakkasid levima kartused, et valitseva islamipartei kandidaadi Abdullah Güli saamisega presidendiks nihkub Türgi ilmalikult arenguteelt islamismi poole. Türgi ilmaliku vabariigi alused rajas 1920. aastatel Osmani sultanaadi varemetele Mustafa Kemal Atatürk. Ehkki enamik rahvastikust on moslemid, on Türgi sellel arenguteel püsinud tänini ja olnud edukas.

Kindralid sekkusid

Ja siis läkski mölluks. Enam kui miljon inimest, kellest paljud olid naised, tulid läinud nädala lõpul ligi 600 valitsusvälise organisatsiooni õhutusel algul Ankara ja siis Istanbuli tänavatele meelt avaldama. Kanti Atatürki pilte ja Türgi lippe ning skandeeriti: „Türgi on ilmalik ja jääb ilmalikuks!”

Õli lisas tulle sõjaväe sekkumine. Sõjavägi on marssal Atatürkist peale olnud ilmaliku riigi peamisi kaitsjaid ning selle kindralstaap tegi avalduse. Selles öeldi, et valitsus ei ole midagi teinud islamismi leviku peatamiseks ning et armee on valmis ilmalikku süsteemi kaitsma ja selleks vajalikke abinõusid rakendama. See ei olnud lihtsalt sõnakõlks, sest sõjavägi on viimase 50 aasta jooksul viinud läbi kolm riigipööret, viimase neist 1980. aastal. Järelikult oli see tõsine ähvardus poliitikutele.

Selle peale tegi hoiatuse ka Euroopa Liit. Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Olli Rehn ütles Brüsselis, et kui Türgi üldse kunagi tahab ELiga liituda, siis peab ta sõjalise riigipöörde välistama. ELi aluspõhimõtete kohaselt peab sõjavägi olema allutatud demokraatlikule tsiviilvõimule ning riik austama vabaduse ja demokraatia põhimõtteid. ELi pääseb ainult niisugune riik, kes neid põhimõtteid austab, toonitas EK laienemisvolinik. Türgi alustas ELiga liitumiskõnelusi teatavasti eelmisel aastal, kuid kuna ta ei täitnud tolliliidu nõudeid ega avanud oma sadamaid Küprose laevadele, siis on need hetkel osaliselt peatatud.

Kriis kukutas börsi

Praeguse valitsuse ajal on Türgi majandusel läinud erakordselt hästi. Sisemajanduse kogutoodang on nelja aastaga kasvanud 34% ja Istanbuli börs oli tõusnud taevasse. Kuid kriisi venimine võib kõik selle olematuks muuta. Selle vihjas börsiindeksi kümneprotsendiline kukkumine selle nädala algul. Analüütikud viitavad Türgi suurele jooksevkonto puudujäägile ja hoiatavad, et kui investorite suhtumine Türgisse peaks muutuma, võib see probleeme tekitada.

Õnneks võtsid sündmused uue pöörde. Kõigepealt tühistas konstitutsioonikohus presidendivalimiste esimese vooru hääletamise tulemused parlamendis, viidates sellele, et kohal oli nõutust vähem rahvasaadikuid.