- OMX Baltic−0,08%302,85
- OMX Riga0,05%869,91
- OMX Tallinn−0,29%1 989,15
- OMX Vilnius0,16%1 197,64
- S&P 500−0,07%5 659,91
- DOW 30−0,29%41 249,38
- Nasdaq 0,00%17 928,92
- FTSE 1000,27%8 554,8
- Nikkei 2251,56%37 503,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%92,82
- OMX Baltic−0,08%302,85
- OMX Riga0,05%869,91
- OMX Tallinn−0,29%1 989,15
- OMX Vilnius0,16%1 197,64
- S&P 500−0,07%5 659,91
- DOW 30−0,29%41 249,38
- Nasdaq 0,00%17 928,92
- FTSE 1000,27%8 554,8
- Nikkei 2251,56%37 503,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%92,82
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Projektijuhil on ebamäärane roll
"Projektijuhi otsustuspädevus peab olema võimalikult selgelt määratletud ning tal peab olema võimalikult suur otsustuspädevus, et tagada projekti sujuv edenemine," ütles TNT Eesti kvaliteedijuht Katrin Alujev. "Suurim põhjus nii projektijuhtidele kui ka keskastme juhtidele otsustusõiguse mitteandmise juures on otsese juhi hirm. See on tingitud tavaliselt kartusest, et inimene ei saa hakkama talle volitatud ülesannetega või veel hullem - äkki saab hakkama ja varsti on teiste silmis parem kui volituse andnud juht."
Tavaorganisatsioonides kipub projektijuhi otsustuspädevus olema kas täielikult määratlemata, hägus või piiratud. Projektijuhtimise lektor ja Helvetia Balti Partnerite juht Algis Perens on öelnud, et ilma otsustusõiguseta projektijuht on nagu köielkõndija ilma latita.
Äripäeva uuring "Projektijuhtimise hetkeseis ja kitsaskohad" näitas, et projektijuhil on kõige suurem voli valida meetodeid ülesande täitmiseks. Oluliselt väiksemad võimalused on tal muuta projekti tähtaegu ja eelarvet ning üllatavalt vähe on tal õigust kaasa rääkida ka oma meeskonna moodustamisel.
Projektijuhi otsustuspädevus on suurem neis ettevõtetes, millel suurem osa käibest tuleb projektidest. Tavaettevõtetes on projektijuhi võimalused tähtaega ja liikmeid valida kõige piiratumad, sealjuures on neil aga kõige suurem otsustusõigus meetodi üle. Seega vahendid ja tähtaeg antakse ette ning projektijuht peab leidma ise tee eesmärgini.
"Projektijuht juhib tegevusi mingil perioodil ning vastutab nende eest. Tema positsioon peab olema piisavalt kõrge, sõltumatu ja autoriteetne," ütles Tallinna Tehnikaülikooli organisatsiooni ja juhtimise õppetooli professor Milvi Tepp.
Projektijuht ei saa olla keskjuhist madalamal astmel, kuna keskjuht valdab ressurssi, mida projektijuht vajab. Samas ei saa ka projektijuhti suhtuda kui võimu atribuuti, vaid kui oma ala asjatundjasse, kes saavutab firmale olulise tulemuse, rääkis Tepp.
Praktikas sõltub projektijuhi positsioon sellest, kas ta töötab alaliselt projektijuhi ametis ning tema töö ongi teostada projekte, või on tegemist projektgrupiga, mis on moodustatud tavatööd tegevatest inimestest ning projektijuht on ajutiselt oma tavatöö kõrvalt selles rollis.
Sellistes ettevõtetes, kus projekte tehakse paralleelselt tavatööga, ei ole projektijuhi staatus mustvalgel fikseeritud, tema roll on üsnagi ebamäärane ja võimupiirid sõltuvad konkreetsest projektist - kui projekt on suur ja ettevõtte jaoks oluline, on ka selle projekti juhi positsioon kaalukam.
Järgmine oluline õigusi ja kohustusi määrav aspekt tuleneb projektijuhist endast - mida kogenum, seda suuremaid õigusi ja vastutusrikkamaid ülesandeid talle omistatakse.
Projektidele orienteeritud organisatsioonides on projektijuhi positsioon hierarhiaredelil võrreldav valdkonna- ja keskastmejuhi ametitega, viimane allub otse ettevõtte juhtkonnale. Ettevõtetes, kus projektijuhiks võib saada tavatöötaja, et muudeta alluvussuhteid projekti läbiviimise ajaks ning ta allub endiselt oma ülemusele. Juhi volitusi talle ei omistata, tema eriõigused kestavad vaid projekti vältel ning projekti tegevustes.
Väga suur erinevus on selles, milline on projektijuhi positsioon tulenevalt sellest, kes määratleb projekti eesmärgi. Kui eesmärgi määratleb ettevõtte juhtkond, käsitletakse projektijuhti keskastmejuhiga võrdselt.
Hetkel kuum
Tallinna Tehnikaülikooli organisatsiooni ja juhtimise õppetooli professor Milvi Tepp kahtlustab, et liigse projektilembusega üritatakse organisatsioonis peita või kompenseerida juhtimisvigu.
Tepp on seisukohal, et liiga palju projekte on juhtide otsustamisviga: juhtkond ei saa hakkama tavapärase organisatsiooni juhtimisega, ei suuda inimesi tööle panna, ei saa uusi ideid jne. Siis kuulutatakse välja projekt, leitakse projektijuht ja meeskond. Kui selliseid projekte lähemalt vaadata, siis selgub, et projekti näol on tegu hoopis kellegi otsese tööülesandega.
Projektid on õigustatud ennekõike siis, kui nad on tavapärastest tegevustest väga erinevad ja vajavad ühendatud kompetentsi. Sageli aitaks korralik tööjaotus, tööplaan, tagasiside, kontroll ja mõõdikud korraldada ettevõtte igapäevatööd tulemuslikumalt kui projekt, leidis Tepp.
Enimloetud
1
5
6
Kristen Michal: “Kui keegi tahab, võib ta arutada, kas see on pikk või lühike vaade.”
Viimased uudised
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Alkoholiregister kaob, töötervishoiu nõudeid vähendatakse
Kristen Michal: “Kui keegi tahab, võib ta arutada, kas see on pikk või lühike vaade.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele