Ansip asub riigi sääste kulutama

Märtsikuus koalitsiooniläbirääkimiste ajal teatas Andrus Ansip, et avaliku sektori palgad hakkavad tõusma üksnes proportsionaalselt ühiskonna tootlusega. Samuti toonitas peaminister toona, et ülejäägiga eelarve on peamine meede valitsuse kätes inflatsiooni ohjamiseks.

Värske eelarvestrateegia järgmiseks neljaks aastaks näitab aga ilmekalt, et eelarveülejäägist olulisemad on avaliku sektori palgad, pensionitõus ja rahvale välja lubatud investeeringud.

"Lähtuda tuleb kõige värskematest andmetest ja sellest olukorrast, mis majanduses ja riigis hetkel valitseb," kommenteeris Ansip eelarve ülejäägi kärpimist. Ansip selgitas veel, et väga suure ülejäägi planeerimine pole otstarbekas, kuna siis võib tekkida raskusi põhjendamisega, miks Eesti vajab Euroopa Liidu eelarvest lisavahendeid.

Alles mai lõpus ütles rahandusminister Ivari Padar, et on võtnud eesmärgiks koostada nelja miljardi kroonise ülejäägiga eelarve. Eile kirjutas ta Postimehe veergudel, et valitsus tegi mõistliku otsuse suunata eelarve ülejäägiks planeeritud 2,6 miljardit krooni hoopis avaliku sektori palkade ja pensionide tõstmiseks.

"Arvestades meie majanduslikku olukorda, oleksin pangajuhina oodanud suurema ülejäägiga eelarvet," sõnas Hansapank Eesti juht Priit Põldoja, kelle sõnul on nii pankadel kui ka valitsusel oluline üritada vähendada majandusse mineva raha massi.

Tööandjate Keskliidu juhi Tarmo Kriisi sõnul mängib valitsus eelarve ülejääki avaliku sektori kuludesse suunates ohtlikku mängu. "Koalitsioonilepingu nimel on loobutud pikaajalistest põhimõtetest ja selline käitumine seab muu hulgas kahtluse alla aktsiiside tõstmise vajalikkuse euro nimel," rääkis Kriis. Ta lisas, et just avaliku sektori kulude ohjamisega peaks valitsus majandust jahutama, mitte sinna lisaraha suunama.

"Palkade tõstmine on nagu söömine, mille puhul kõhtu ei saa korraga mitmeks aastaks täis süüa," ütles reformierakondlane Meelis Atonen, viidates avaliku sektori palgatõusudele mitte ainult järgmisel aastal, vaid ka edaspidi. "Riigieelarve ei tohiks kaasa minna teatud mullistumisega meie majanduses," ütles Atonen.

Ärimees Jüri Mõis kiitis valitsuse otsust suunata osa eelarve ülejäägiks plaanitud raha avalikku sektorisse. "Minu poolest võiks eelarve olla ka miinuses, neljarealine Tartu maantee meeldiks mulle palju rohkem," teatas ta.