12minutiline kopterisõit piiri kohal, mil kätte paistavad nii Vene kaevanduslinn Nikel kui ka mõlema poole piirirajatised, maksab 1700 kr. Veidi odavamad on lõunasööki sisaldavad laevasõidud kahte riiki lahutaval väikesel piirijõel. Ekskursioonidest soodsaim on kahetunnine bussireis endisesse ja praegusesse piiriületuspunkti.

Üsna piiriäärsest Norra väikelinnast Kirkenesist saab muidugi ka auto rentida ning omal käel piiri uudistama minna. Venemaa naabruses elavale eestlasele pole Vene piir ehk just suur vaatamisväärsus, kuid Lääne turistide meeli köidab see küll.

Norra territooriumil märgivad piiri kollased musta otsaga postid, Vene pool punarohelised piiritulbad. Maismaal on postide vahemaa neli meetrit ning piir jookseb nende vahelt, jõe ääres on tulbad seatud kaldale ning piir jääb jõe keskele. Kala tohivad seal püüda vaid kohalikud.

Kohati möödub piki piiri kulgev kruusatee jõest vaid mõne meetri kauguselt ning kui siis auto kinni pidada ja teeäärest kivi või lumepall kätte haarata, saab ise järgi proovida, kas Venemaa on ikka kiviviske kaugusel. On tõesti!

Üks huvitavaimaid punkte ligi 250 km pikkusel Vene-Norra piiril jääb Kirkenesist lõunasse, Øvre-Pasviku rahvusparki. Nimelt kohtuvad seal Norra, Vene ja Soome territooriumid. Kuna igas neist riikidest on naabrist tunni võrra erinev kellaaeg, tuleks Treriksrøysa nime kandvas piiripunktis ümber suure kivihunniku käies pidevalt kella õigeks keerata.

Selline piiriületus on muidugi illegaalne, ebaseaduslikke piiriületajaid ähvardab ligi 10 000 kr suurune trahv. Lisaks piirivalvuritele jälgitakse Norra-Vene piiri mõlemalt poolt ka elektrooniliste vahenditega.

Maismaapiiri tohib ületada ühes kohas, Kirkenesi-Murmanski maanteele jäävas Storskogis. Kirkenes asub sealt kümmekond kilomeetrit eemal, Vene oblastikeskuse Murmanskini jääb piirilt ligi 200 km.

Norra-Vene piir joonistati sealkandis maha 1826. aastal, kuid jäi esialgu rohkem paberile, sest venelastest kalamehed sellest eriti ei hoolinud ning panid kalavõrke ikka rohkem Norra poolele. Norralased pöördusid seepeale oma ametivõimude poole, kust tuli idee ehitada kirik, sest venelasi usuti seda kui maamärki hindavat.

Lihtne kivihoone valmis piirist mõnesaja meetri kaugusel Barentsi mere kaldal Grense Jakobselvis 1869 ning neli aastat hiljem seda külastanud Rootsi-Norra kuningas Oscar II andis kirikule oma nime. Täna selle ümber eriti asustust pole ning väikesest kalmistuga pühakojast on saanud Barentsi mere ääres sümbol - siin on Norra!

Vene mõju on Kirkenesis märgata küll: mitmed tänavanimed on paralleelselt ladina tähtedega ja kirillitsas, sadamas seisavad Vene laevad, paljud venelased käivad Norras tööl ja Vene konsulaatki oma lipuga on otse raekoja kõrval.