Algidee pärineb kuulsa Arnold Seppo
luufiksaatorist, tunnistab Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja
loomakasvatuse instituudi dotsent Vladimir Andrianov.
Nüüdsest Andrianovi nimi Tartu Ülikoolile kuuluva europatent nr. 1682008 "Fiksaator ja meetod pikkade toruluude fragmentide kombineeritud metallosteosünteesi abil" esimese autori kohal. Teised kaks on Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeedid Aleks Lenzner ja Tiit Haviko.
1970ndate algul nii USAs, Suurbritannias, Prantsusmaal kui Jaapanis patenteeritud Seppo fiksaatorist on nüüdne siiski tükk maad teistsugune, lihtsam. Andrianov tõmbab võrdluse Kalašnikovi automaadiga - lihtne, töökindel ning kerge suurtes kogustes toota.
Fiksaator seob kokku murdunud toruluu - selleks puuritakse operatsiooni käigus luusse kaks auku - kinnitid loovad luutoru sees kolmnurkse toe ning kogu toetussüsteem kinnitatakse luu külge kahe kruviga.
Seni on fiksaatorit katsetatud loomadel ning ravi otstarbel on seda kasutatud 6-7 koera murdunud luude kinnitamiseks. "Loomade puhul on keerulisem, neile ei saa öelda, et täiskoormusega ei maksa jooksma hakata," ütles Andrianov.
Leiutis võiks lisaks loomadele kasutust leida ka inimestel. Tartu Ülikooli traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja professor Tiit Haviko sõnul on uus fiksaator varemkasutatutest parem selle poolest, et võimaldab samaaegselt teha nii luusisest kui ka luupealset fiksatsiooni. "Operatsiooni on võimalik läbi viia võimalikult vähese luu ja pehmete kudede traumaga. Jätkuvad uuringud näitavad, et fiksaator on stimuleeriva mõjuga luutekkele ja patsient paraneb operatsioonist kiiremini ning valutumalt," selgitas Haviko.
Uue luude fiksaatori konstruktsioon on ka kompaktsem ja tehniline lahendus loogilisem, samal ajal tagab see luufragmentide stabiilse fiksatsiooni.
Kuigi seadme edaspidise rakendamisest on huvitatud mitmed meditsiiniinstrumente tootvad suurfirmad, ei looda ei Haviko ega Adrianov, et nende leiutis enne aastat inimeste ravi kasutust leiab.
Loe ka teisi
Novaatori uudiseid.