Pariisis suri 98aastaselt parun Guy de
Rothschild, kes oli kuulsa Rothschildi pankurisuguvõsa Prantsuse haru pea. Elu
jooksul võeti talt kaks korda pank käest ära, kuid ta ei lasknud end sellest
häirida, tegeles edasi pangandusega, aretas võidusõiduhobuseid ja korraldas
luksuslikke maskiballe.
Juudi soost de Rothschildide suguvõsa harud ulatuvad peale Prantsusmaa veel Inglismaale, Austriasse, Itaaliasse ja Saksamaale. Prantsuse haru rajas James de Rothschild, kes saabus Prantsusmaale 1812. aastal, kui Napoleon parajasti Venemaalt häbiga taandus. Rothschildide varale pandigi alus just Napoleoni sõdade ajal, kui nad rahastasid Briti ja selle liitlaste sõjaväge. Kuulsa Waterloo lahingu ajal jälgisid spekulandid de Rotschildide aktsiate liikumist, püüdes selle järgi ennustada lahingu tulemust. Kohe pärast lahingut, kui võitja ei olnud veel teada, hakkasid Rothschildid aktsiaid müüma. Kõik arvasid selle järgi, et Napoleon on võitnud ja turul puhkes müügipaanika. Kui hinnad olid alla kukkunud, ostsid Rothschildid rahulikult aktsiad tagasi ja teenisid hiigelkasumi. Pärast sõja lõppu investeeris James de Rothschild Prantsusmaa raudteedesse ja kaevandustesse, aidates nii Prantsusmaal saada tööstusriigiks.
Guy de Rothschild sündis Pariisis 1909. aastal ja pärast juuraõpinguid asus tööle perekonna pangas. Juudi päritolu tõttu sattusid Rothschildid 1930. aastate Prantsusmaal tagakiusamise alla, kuna kuuluti nn kahesaja perekonna hulka, kes väidetavalt kontrollisid Prantsusmaad. Algul natsionaliseeriti de Rothschildide investeeringud raudteel ning pärast Vichy valitsuse võimuletulekut ka perele kuulunud pank. Guy de Rothschild põgenes Ameerikasse, kuid naasis siis Londonisse ja ühines kindral de Gaulle’i „Vaba Prantsusmaa” liikumisega. Teel Londonisse oleks ta äärepealt otsa leidnud, kui tema laev sai torpeedotabamuse ja uppus. Oma pääsemist tähistas ligi 50 aastat vana veiniga, mis oli pärit tema sugulastele kuuluvast Chateau Lafite’i veinilossist.
Pärast sõda said de Rothschildid oma vara tagasi ja Guy de Rothschild ehitas panga uuesti üles. Ta tõi oma panka juhtima Georges Pompidou, kellest hiljem sai peaminister ja pärast de Gaulle’i surma ka president.
1962. a lõi Guy de Rothschild tihedad sidemed suguvõsa Londonis tegutseva mõjuka pangaga NM Rothschild Sons ning tõusis ühisfirma Rothschild’s Continuation nõukogu esimeheks. 1976. aastal, kui Jamesi saabumisest Prantsusmaale täitus 150 aastat, ühendas Guy de Rothschild perekonna valdusfirma Compagnie du Nord pangaga, mis sai uueks nimeks Banque Rothschild. Aga peagi selgus, et see oli suur viga.
Sotsialistid kordasid natside vigurit
Sotsialistist presidendi Francois Mitterrand’i koalitsioonivalitsus natsionaliseeris 1981. aastal Rothschildide panga teistkordselt. Et nood olid enne seda oma vara pangaga liitnud, siis jäid nad nüüd kõigest ilma. Ei lugenud isegi see, et Guy de Rothschild oli osa võtnud Prantsusmaa vabastamisest. Nüüd sai Guy de Rothschildil hing tõsiselt täis.
„Pétaini ajal olin ma juut, Mitterrand´i ajal on minust saanud paaria, mulle aitab,” kuulutas ta ja sõitis jälle ajutiselt Ameerikasse.
Ei tea, kas sotsidel läks süda härdaks, aga kolm aastat hiljem andsid nad Guy vanimale pojale Davidile loa asutada uus pank, ainsaks tingimuseks oli, et see ei tohtinud kanda kuulsate pankurite nime. Nii ristiti see Paris Orléans Banque’ks, mis alustas kolme töötaja ja ühe miljoni dollari suuruse algkapitaliga. Alles siis, kui 1986. aastal tuli võimule gaullist Jacques Chiraci parempoolne valitsus, lubati pank ümber nimetada Rothschild et Associes Banque’ks. Nüüd juba Davidi käe jätkus Rothschildide Prantsuse ja Inglise panga koostöö, mille tulemusena need 2003. aastal ühinesid Group Rothschildiks, kus mõlema haru osalus on võrdne.
Luksuslik eluviis
Parun Guy de Rothschild ei ole olnud üksnes pankur, vaid tegelnud edukalt ka muude valdkondadega. Selles on suur mõju olnud tema teisel naisel, Hollandi aristokraadil Marie-Helene van Zuylen de Nyevelt de Haaril, kellega ta abiellus 1957. aastal. Nagu ta ise oma memuaarides kirjutab, muutis naine tema elu põhjalikult.
Naise mõjutusel lasi ta korda teha Chateau de Ferriéres’ lossi, kus ta oli lapsena üles kasvanud. Seal korraldas ta suurejoonelisi balle, mis lõid terve Pariisi kihama. Tuntuimad neist on sürrealistide ball, mida külastas ka Salvador Dali, ning kirjanik Prousti sajanda sünniaastapäeva ball, kus oli üle 800 külalise. Hiljem kinkisid nad selle lossi Pariisi ülikoolile.
Guy de Rothschildi suureks hobiks oli võidusõiduhobuste kasvatamine ja aretamine. Tema kuulsaim ratsu oli Exbury, mis võitis rohkesti rahvusvahelisi auhindu. Aastail 1975– 1982 juhtis ta Prantsusmaa võidusõiduhobuste kasvatajate liitu.
Nüüd on selle koloriitse aristokraadi pikk elu siis lõpule jõudnud.