• OMX Baltic0,57%301,39
  • OMX Riga0,52%868,04
  • OMX Tallinn0,34%1 961,49
  • OMX Vilnius0,56%1 172,25
  • S&P 5000,74%5 525,21
  • DOW 300,05%40 113,5
  • Nasdaq 1,26%17 382,94
  • FTSE 1000,09%8 415,25
  • Nikkei 2250,51%35 887,89
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,85
  • OMX Baltic0,57%301,39
  • OMX Riga0,52%868,04
  • OMX Tallinn0,34%1 961,49
  • OMX Vilnius0,56%1 172,25
  • S&P 5000,74%5 525,21
  • DOW 300,05%40 113,5
  • Nasdaq 1,26%17 382,94
  • FTSE 1000,09%8 415,25
  • Nikkei 2250,51%35 887,89
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,85
  • 16.07.07, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sääste hoitakse üha enam valuutas

"Valides euro ja krooni vahel, on praegu selgelt kasulikum hoiustada kroonides," teatas Sampo Panga säästu- ja investeerimisteenuste osakonna juhataja Rasmus Pikkani, kelle sõnul on Sampos tähtajalise hoiuse intress kuni veerand protsenti krooni kasuks.
"Välisinvestorite hinge surutud ebarealistlike hirmude maandamise soov on lubanud taas Eesti hoiustajatele kroonihoiuselt kõrgemat intressi maksta," selgitas Pikkani.
Eurodes hoiustama kannustas inimesi Pikkani sõnul muu hulgas avaliku sektori optimistlik hoiak, nagu oleks euro käeulatuses.
"Kas eurodes hoiustatakse devalvatsioonikartusest või mitte, on raske kommenteerida," sõnas Nordea Panga jaepanganduse juht Toivo Annus. Ta lisas, et tavaline ja soovituslik on ikkagi hoiustamine valuutas, milles on kliendil vabad vahendid.
Pikkani sõnul on näiteks Läti lati ümber keenud emotsioonid kindlasti tekitanud küsimusi ka meie kohalikes hoiustajates. "Samas paanikast on asi väga kaugel," märkis ta.
Tartu väikeettevõtja ja linnavolikogu liige Peeter Laurson hoiustab esialgu valuutas vaid firma raha, sest arveldada tuleb suuresti USA dollarites. "Aga kui mul oleks palju vaba raha, paneksin selle kindlasti valuutasse või näiteks kulda. Mitte keegi ei soovita suuri summasid kroonides hoida," rääkis ta.
A. Le Coqi õlletehase tegevjuhi Tarmo Noobi sõnul näitab valuutahoiuste kasv siiski ka inimeste usalduse vähenemist krooni suhtes. "Euro puhul on valuutarisk kindlasti väiksem," sõnas ta. Noop lisas, et euro viibimine tõukab ebakindlusele ainult hoogu juurde.
Hansapanga igapäevapanganduse osakonna juhataja Oksana Tolmatšova põhjendas eurodesse paigutatud nõudmiseni ja tähtajaliste hoiuste kasvu sellega, et paljud eestlased teenivad tulu välismaal ning nende töötasu laekub hiljem kontole Eestis.
"Prognoosime, et aasta-paari perspektiivis kasvab eurohoiuste osa veelgi, sest üha rohkem inimesi saab sissetulekuid eurodes," ütles ka Annus.
Valuutahoiuste kasvumootor on Tolmatšova sõnul ka viimastel aastatel loodud ja üha populaarsust koguvate investeerimishoiuste edukas müük. Nende valuutaks on sageli üksnes euro või USA dollar.
SEB Eesti Ühispanga raha- ja kapitaliturgude divisjoni vanemspetsialisti Kai Kutsari sõnul moodustasid valuutapõhised investeerimishoiused 2005. aasta alguses kogu panga tähtajaliste hoiuste mahust 6,7 protsenti, tänavu mai lõpus olid neid aga juba 28 protsenti.
Mart Sõrg, Eesti Panga nõukogu esimees ning majandusprofessor
Muidugi võib eeldada, et euro tuleku mitme aasta võrra edasilükkumise tõttu paigutavad pikemaajalised säästjad raha pigem eurodesse, sest krooni puhul võib olla mingi kursirisk, aga eurodes hoidmine on riskivaba.
Siiski ei näe ma praegu valuutahoiuste suurenemises selget tendentsi, vaid just riskide hajutamist. Inimeste säästud suurenevad ja loogika ütleb, et ei tohi kõiki mune ühte korvi panna. See on täiesti ratsionaalne, et osa rahast hoiustatakse kroonides ja osa valuutas või kullas.
Sven Meimer, Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja
Viimase poole aasta statistikat vaadates on tõepoolest Eesti krooni hoiuste osatähtsus hoiuste koguhulgas mõnevõrra kahanenud ja eurohoiuste osatähtsus mõnevõrra kasvanud. Toimunud muutused ei ole suured ning mingit ühest või peamist põhjust esile tuua ei saa.
Hoiustajate käitumist mõjutavad lisaks nende endi hoiakutele näiteks ka pankade kampaaniad ja pakutavad hoiustamistingimused ning äriühingutest hoiustajate puhul majanduslik otstarbekus.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele