Sääste hoitakse üha enam valuutas

"Kas eurodes hoiustatakse devalvatsioonikartusest või mitte, on raske kommenteerida," sõnas Nordea Panga jaepanganduse juht Toivo Annus. Ta lisas, et tavaline ja soovituslik on ikkagi hoiustamine valuutas, milles on kliendil vabad vahendid.

Pikkani sõnul on näiteks Läti lati ümber keenud emotsioonid kindlasti tekitanud küsimusi ka meie kohalikes hoiustajates. "Samas paanikast on asi väga kaugel," märkis ta.

Tartu väikeettevõtja ja linnavolikogu liige Peeter Laurson hoiustab esialgu valuutas vaid firma raha, sest arveldada tuleb suuresti USA dollarites. "Aga kui mul oleks palju vaba raha, paneksin selle kindlasti valuutasse või näiteks kulda. Mitte keegi ei soovita suuri summasid kroonides hoida," rääkis ta.

A. Le Coqi õlletehase tegevjuhi Tarmo Noobi sõnul näitab valuutahoiuste kasv siiski ka inimeste usalduse vähenemist krooni suhtes. "Euro puhul on valuutarisk kindlasti väiksem," sõnas ta. Noop lisas, et euro viibimine tõukab ebakindlusele ainult hoogu juurde.

Hansapanga igapäevapanganduse osakonna juhataja Oksana Tolmatšova põhjendas eurodesse paigutatud nõudmiseni ja tähtajaliste hoiuste kasvu sellega, et paljud eestlased teenivad tulu välismaal ning nende töötasu laekub hiljem kontole Eestis.

"Prognoosime, et aasta-paari perspektiivis kasvab eurohoiuste osa veelgi, sest üha rohkem inimesi saab sissetulekuid eurodes," ütles ka Annus.

Valuutahoiuste kasvumootor on Tolmatšova sõnul ka viimastel aastatel loodud ja üha populaarsust koguvate investeerimishoiuste edukas müük. Nende valuutaks on sageli üksnes euro või USA dollar.

SEB Eesti Ühispanga raha- ja kapitaliturgude divisjoni vanemspetsialisti Kai Kutsari sõnul moodustasid valuutapõhised investeerimishoiused 2005. aasta alguses kogu panga tähtajaliste hoiuste mahust 6,7 protsenti, tänavu mai lõpus olid neid aga juba 28 protsenti.