Vana ja kulukas auto on parem kanda firma nimele

Firma sõiduautodega seostub kohe erisoodustus, sest riigi ja ettevõtjate kokkuleppel eeldatakse, et kui sõiduauto kord juba töötaja kasutada on, siis tehakse sellega reeglina ka isiklikku laadi sõite.

Et isiklikke sõite üldse ei tehta, on praktikas mõtet rääkida ainult siis, kui auto hommikul firma kinniselt parkimisplatsilt võetakse ja tööpäeva lõpus sinna tagasi pargitakse.

Kui auto on kasutaja käes, teeb ta ka isiklikke sõite ja need tuleb kinni maksta. Seda tuleb teha aasta sees kuude kaupa, mitte-käibemaksukohuslasest FIE saab oma kulude üle otsustada aga pärast aasta lõppu.

Ainult juhul, kui peetakse rahandusministri poolt etteantud sisuga sõidupäevikut, on võimalik maksta erisoodustust väiksema summa pealt. Võib ka pidada päevikut ja isiklikud sõidud osaühingule rahandusministri määruses toodud kilomeetrihinnaga kinni maksta - siis erisoodustust ei tekki.

Kui auto jääb inimese nimele, saab osaühingust võtta maksuvaba kompensatsiooni isikliku auto kasutamise eest osaühingu huvides. See, et osaühingul on üksainuke omanik, kes on ka ainus firma heaks töö tegija, ei muuda siin midagi.

Maksuvaba kompensatsiooni saab kuus maksta 1000 krooni ilma sõidupäevikut pidamata, ainult juhataja otsuse alusel.

Ainuomanik võiks otsuse tegelikult teha kui omanik, mitte kui juhataja. Otsuse sisu on ikka see, et otsustan endale maksta.

Otsuse peab tegema iga kuu kohta, mil kompensatsiooni makstakse, ja seal peab olema üldjoontes kirjeldatud, milliseid sõite firma huvides sel kuul tehti.

1000 kuni 2000 krooni võib kompensatsiooni maksta siis, kui peetakse rahandusministri poolt etteantud sisuga sõidupäevikut.

See 1000 krooni on arvestuste lihtsustamiseks määratud kokkuleppeline suurus ja selle juures ei arvestata mingil moel kilomeetri maksumust, kilomeetrite arvu kuus ega mingeid muid proportsioone või kulusid.