Altvee rajab hiiglaslikku elurajooni

Altvee asus tööle ravimifirma AS Magnum ühe omaniku Margus Linnamäe arendusfirmasse Malm Invest. Viimane arendab Ecobay-nimelist projekti, mis kätkeb endas 48 hektari jäätmaa muutmist Tallinnas Paljassaare poolsaarel elurajooniks. Hiiglasliku maalahmaka omanik on teine Margus Linnamäe firma Paljastor Kinnisvara.

"Paljassaare poolsaarel lehkab. Mitte ainult sellepärast, et seal asub puhastusjaam, kus tallinlaste tekitatud reovesi enne merre suunamist saastast puhastatakse. Jaama ümbritseb soine tümamaa, mis ühelt poolt ulatub otsaga merre, teisel pool aga külgneb kuhilatega," kirjeldas maatükki paar aastat tagasi Eesti Ekspress. "Ühe laiema lõigu peal, kuhu saaks ehk midagi suuremat rajada, helgib vastu suurem veesilm. Nagu väike järveke." Nimelt sai maa-ala ASi Tallinna Vesi omandusest Magnum Medicali omaks pehmelt öeldes arusaamatu tehingu kaudu.

Toona keeldus Magnum Medical kommenteerimast, miks ostavad nad krundi, millega on seotud mitmesugused kitsendused ja piirangud, mille lähedal asub reoveepuhastusjaam ning millel 30-40 aastat tagasi asus prügimägi.

Praegu on elurajooniks plaanitud maa sihtotstarve kinnistusraamatu järgi veel jäätmehoidlamaa, kuid arendaja on tänavu aasta alguses Tallinna linnavalitsusele esitanud avalduse detailplaneeringu algatamiseks.

"Suund on elamuehitusele," ütles Altvee. "Me alles tegeleme kontseptsiooniga. Kõik, mida ma praegu ütlen, võib veel muutuda."

Projekti arenduskontseptsioon peaks valmima järgmise kuu lõpus. Kogu piirkonna väljaarendamine elamupiirkonnaks nõuab Altvee sõnul miljardeid kroone.

"Enne paari aastat ehitus ei alga," ütles Altvee. "See tundub võib-olla meeletu projektina, aga praegu tuleb teha ettevalmistusi järgmiseks tõusuks turul. Kahe-kolme aasta pärast on turuolukord teine. Kui mõistlikult teha, siis tasub selline projekt kindlasti ära. Ega sel aastal müüdavad korterid siis viimaseks jää."

Arendusprojekti maastikule jõudmine võtab aega vähemalt kümme aastat. "Me võtame asja väga rahulikult. Võimalik, et selle kümne aasta jooksul näeme isegi teist langust kinnisvaraturul," märkis Altvee.

Magnumi juht Leon Jankelevitš kinnitas, et praegu Magnum kinnisvaraga ei tegele ja et Paljassaart arendav ettevõte ei ole Magnumi tütarettevõte, kuigi nende omanikud kattuvad. Jankelevitš ütles, et Magnum kaalus eelmisel aastal kinnisvaraäri, kuid sellest siiski loobuti ja maatükk müüdi edasi Margus Linnamäele kuuluvale Paljastor Kinnisvarale.

Paljassaare poolsaarele nn Tallinna Manhattanit rajava KS Holdingu juht Peeter Tibbo leiab, et Paljassaarele mahub kaks suurprojekti ära küll. Margus Linnamäele kuuluva arendusettevõttega tehakse juba praegu koostööd - nimelt liikluslahenduste osas.

Tibbo ei arva, et kahel suurprojektil Paljassaare poolsaarel kitsaks läheb, kuigi Margus Linnamäe on kindlasti suur konkurent. "Põhja-Tallinn on ainus koht, kuhu saab terviklahendusi teha. Linnaplaneeringu koha pealt on see perspektiivikas piirkond. Praegune seisak kinnisvaraturul ja hinnatõusu peatumine ei tähenda, et uusi kortereid poleks juurde vaja," lisas ta.

Tibbo sõnul on raske anda hinnangut Malm Investi projektile, sest projekti kontseptsioon ei ole veel paigas. "Kuna meie arendus jääb rohkem Kopli keskele, Sitsimäe lähedusse ja mere äärde, nõuaks see Malm Investilt mõnevõrra teist lahendust. Nende maatükk jääb rohkem loodusesse," tõi ta välja kahe maa-ala erinevusi.

KS Holdingu struktuurplaan kinnitati mais ja detailplaneeringu eskiis ootab linnavõimude kinnitamist. Seetõttu võib minna kaks aastat, enne kui nn Tallinna Manhattanit ehitama hakatakse.

Soome ärimehed koos Ain Hanschmidti, Cardo Remmeli ja endiste Tallinna võimupoliitikutega said endale ASi Paljassaare Sadam ehitised ja ligi 13 hektarit tootmismaad. 50 hektarile mahutatakse miljon ruutmeetrit ehitisi, millest 700 000 läheb kortermajadeks. Niisiis võib 20 aasta pärast sadamas elada 10 000 peret.

Arco Vara juht Viljar Arakas peab Paljassaare arengut nõukogudeaegsest rasketööstusega piirkonnast tänapäevaseks linnakeskkonnaks loomulikuks.

"Kui vaadata Tallinna kaarti, siis Paljassaare on üks ilusamaid kohti: avatud merele, lähedal kesklinnale," kirjeldas Arakas. "Aga kui sealkandis ringi sõita, avaneb teine pilt. Sovetlik linnakultuur asetas sinna palju rasketööstust."

"Paljassaare võib areneda pikemas perspektiivis edukaks elu- ja ärikeskkonnaks. Aga see võtab pehmelt öeldes palju aastaid aega," hindas Arakas. "Tööstus peaks sealt ära kolima. Projekti edukus taandub sellele, kui kiirelt toimub selle piirkonna transformatsioon." Arakase sõnul vajab selline suurprojekt tugevat kontseptsiooni, isegi midagi seninägematut. "Kui tuua turule sadu tuhandeid ruutmeetreid, peab ikka väga hea kontseptsioon olema," nentis ta. "Aga see ala on vinge!"

"Sisutu ja ideetu projektiga sellises kohas hakkama ei saa. Vaja on kandvat ideed, mis tooks kohale kriitilise hulga elanikke ja käivitaks lumepalliefekti, mis tooks sinna aina rohkem inimesi. Paljassaarde on ju tulemas ridamisi mastaapseid projekte. Elukeskkonda saab arendada samm-sammult. Praegu liigub arendus kesklinnast ülespoole," rääkis Arakas.